Vahur Kersna: Eesti Televisiooni kuldaeg algas Tallinnas 1965. aastal

Teleajakirjanik Vahur Kersna analüüsib oma hiljutises telesarjas Eesti Televisiooni arengut ja toonast tipptasemel taset. Kersna sõnul jäi ETV kuldaeg aastatesse 1965-1975, mil tehniline võimekus ja andekad tegijad eristusid kogu Nõukogude Liidust.

Teleajakirjanik Vahur Kersna on lõpetanud kuueosalise telesarja, mis võtab kokku Eesti Televisiooni esimesed 50 aastat. Autor tunnistab, et ajaloolise materjali koondamine oli emotsionaalselt keeruline ettevõtmine, sest palju algusaegade saateid on tänaseks kadunud, kuna toona puudusid filmikaamerad ja saated kanti eetrisse otse.

1961. aastal sündinud Kersna lapsepõlv Antslas oli tihedalt seotud televiisoriga, mis oli tollal haruldane luksus. Tema sõnul on ta üks viimaseid inimesi, kes suudab toonast õhkkonda ja ajastu vaimu adekvaatselt edasi anda. Juba 10-aastaselt „TV 10 Olümpiastarti“ viktoriinil Tallinnas käies tundis ta, et soovib televisiooniga siduda oma tuleviku.

ETV kuldaeg 1965-1975

Kersna hinnangul oli Eesti Televisiooni kõrgaeg ajavahemikus 1965 kuni 1975. See kattus ühiskondliku sulaperioodiga, mil telemajja jõudis andekate tegijate plejaad. Tehnilises plaanis peeti ETV meeskonda toona kogu Nõukogude Liidu piires erakordseks, võrreldavaks „UFO-dega“, sest nende loodud lahendused olid teistele kättesaamatud.

Toona eetris olnud tipptegijate seas tõi ta esile Rein Karemäed, Mati Talvikut ja Urmas Otti. „Eestis on tehtud märkimisväärselt kõrgetasemelist televisiooni,“ kinnitas Kersna, rõhutades, et Eesti tegijate tase üllatas isegi Moskva professoreid.