Vähiuurijad: suurim vähirisk ei ole suitsetamine ega alkohol, vaid vananemine

Vähiuurijad: suurim vähirisk ei ole suitsetamine ega alkohol, vaid vananemine

Kuigi enamik inimesi peab vähki põhjustavaks suitsetamist, alkoholi või päikesekiirgust, on teadlaste sõnul tegelikult suurimaks riskiteguriks vananemine. Rahvastiku kiire vananemisega seisab tervishoiusüsteem surve all kohandada onkoloogilist ravi eakate patsientide vajadustele.

Kultuur

Kui inimestelt küsida, mis põhjustab vähki, kerkivad vastustena esile suitsetamine, alkohol ja liigne kokkupuude päikesekiirgusega. Tegelikkus on aga üllatav: teadlaste hinnangul on kõige suurem ja ühtlasi vältimatum vähirisk hoopis vananemine ise.

Miks vananemine on peamine tegur

Bioloogiliselt koguneb vanusega rakkudesse kahjustusi, DNA parandusmehanismid muutuvad vähem tõhusaks ning immuunsüsteem ei suuda enam nii hästi kontrolli all hoida rakkude ebanormaalset jagunemist. Just see protsess loob pinnase, millele vähk kergesti areneb, olenemata sellest, kas inimene on kunagi suitsetanud või alkoholi tarbinud.

See ei tähenda, et eluviisil poleks tähtsust. Suitsetamine, alkohol ja UV-kiirgus tõstavad riski märkimisväärselt ning nendest hoidumine on endiselt mõistlik. Kuid ka tervislikult elanud inimesel kasvab vähirisk lihtsalt seetõttu, et ta vananeb.

Vananev rahvastik seab tervishoiu surve alla

Rahvastiku kiire vananemine tähendab, et vähihaigete arv kasvab paratamatult. See seab tervishoiusüsteemid, sealhulgas Eesti oma, silmitsi vajadusega kohandada onkoloogilist ravi spetsiaalselt eakate patsientide jaoks. Eakatel esinevad sageli ka muud kroonilised haigused, mis muudavad ravi keerukamaks, ning standardravi protokollid ei pruugi nende puhul sama hästi toimida kui noorematel patsientidel.

Geriaatrilise onkoloogia ehk eakate vähihaigete ravile spetsialiseerunud valdkonna tähtsus kasvab järjest. Arstid peavad arvestama mitte ainult kasvajaga, vaid ka patsiendi üldise terviseseisundi, ravimite koosmõjude ja elukvaliteediga.

Mida see tähendab tulevikus

Eksperdid rõhutavad, et ühiskondlikul tasandil tuleb investeerida nii ennetusse kui ka varajasesse diagnoosimisse, sest mida varem vähk avastatakse, seda tõhusamalt saab seda ravida. Sõeluuringute kättesaadavuse parandamine eakatele ning geriaatrilise onkoloogia arendamine on sammud, millega tervishoiusüsteemid peavad lähitulevikus aktiivselt tegelema.

Ava rakenduses →