Vähem trahve, rohkem piiranguid: kuidas Eesti liiklust üha enam teekujunduse ja reeglitega juhitakse

Oktoobri teisel poolel tulid ühtäkki välja mitu liiklusotsust: kiiruskaamerate trahvid kahanesid järsult, Pärnu maanteel keelati veoautodel möödasõit ning Tallinn ei lase ühissõidukirajale mootorrattaid ega tõukerattaid. Kõik need otsused viitavad ühele suunale. Riik ja linnad püüavad käitumist muuta eeskätt tee ruumi ja reeglitega, mitte trahviga. Lahtine on see, kas ohutus sellest tõesti paraneb ja kes ruumijaotuse vaidlused võidab.

Viimase kümne päeva liiklusuudised tunduvad esmapilgul juhuslik kogum. Ühel päeval on juttu kiiruskaamerate trahvidest, teisel ühissõidukirajast, kolmandal Tartu sillast ja neljandal registrist kustutatavatest autodest. Kõrvutades joonistub välja üks muster. Eesti liiklusjuhtimine liigub karistamiselt tee enda kujundamise ja liiklejate sorteerimise poole. See muutus on hea uudis, kui eesmärk on ohutus. Samas tekitab see uusi vaidlusi selle üle, kellele linna ja maantee ruum kuulub.

Mis juhtus

Kolmapäeval, 21. oktoobril toimus Eestis mitu rasket liiklusõnnetust. Viimsis kaotas elu 59-aastane mees. Harjumaal ja Võrumaal sai päeva jooksul kokku viga viis inimest. Järgmisel päeval, neljapäeval, 22. oktoobril hakkas Tallinna-Pärnu maanteel kehtima veoautode möödasõidukeeld 2+1 teelõikudel. Eestis rakendatakse sellist piirangut esimest korda. Eeskujuks on Saksamaa ja Rootsi kogemus. Eesmärk on parem ohutus ja sujuvam liiklusvoog.

Samal nädalal selgus ka, kui palju on kiiruskaamerate rahaline tõhusus muutunud. Mobiilsete kaamerate hoiatussildid ja kõrgem sekkumiskünnis on toonud kaasa trahvide arvu 90-protsendilise languse. Septembris laekus trahviraha ligi miljon eurot vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Paralleelselt käis vaidlus linnaruumi üle. 13. oktoobril teatas Tallinn, et ei toeta mootorrataste ega elektritõukerataste lubamist ühissõidukirajale. Linn põhjendab seda sellega, et graafikud ja ohutus halveneksid. Pealinn leiab hoopis, et taksode ja elektriautode ligipääsu tuleks piirata. 20. oktoobril jätsid linnavõimud Kristiine ristmikul kõrvale nii jalakäijate silla kui ka ringristmiku plaani. Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul tuleb uus eskiis paari kuu jooksul. Tartu kavandab 2030. aastaks Tuglase jalg- ja jalgrattasilla Supilinna ja Kvissentali vahele ning taotleb riigilt 70-protsendilist toetust.

Trahvilangus: edu või auk eelarves?

Kiiruskaamerate number on selle nädala kõige rääkivam. Trahvide arv langes 90 protsenti ja kuu kohta jäi riigil saamata ligi miljon eurot. Seda võib lugeda kahte moodi.

Esimene lugemine on, et süsteem töötab just nii, nagu see mõeldud on. Kui juht näeb hoiatust ja aeglustab, on kaamera oma eesmärgi täitnud, sest raha ei tulnud, aga kiirus langes. Trahvi suurus on siis halb edumõõdik. Teine lugemine on ettevaatlikum. Sekkumiskünnise tõstmine tähendab, et vähem kiiruseületajaid jääb vahele, nii et trahvide kadumine ei tõenda veel, et sõidetakse aeglasemalt. Meie andmetes pole kiiruse mõõtmistulemusi ega õnnetusstatistikat, mis lubaks neid kahte võimalust eristada. Sellest tuleneb ka uudise tähtsus. Kui trahvilangusele ei järgne sõidukiiruse ja õnnetuste vähenemist, on tegemist pelgalt leebema järelevalvega.

Veel üks tähelepanek: kui riigi tulu sõltub trahvidest, on selle kahanemine rahandusküsimus. Kui eesmärk on ohutus, peaks trahvide kadumine olema just soovitud tulemus. Nende kahe loogika kokkupõrge ongi trahvilanguse tegelik uudisväärtus.

Veoautode keeld: ohutus ruumi ümberjagamise kaudu

Möödasõidukeeld 2+1 lõikudel on sama loogika teine variant. 2+1 teelõigu mõte on anda ühele suunale kordamööda möödasõiduriba. Kui aeglane veoauto selle riba hõivab, kaob mõte osaliselt. Keeld muudab käitumise reegliks, mitte juhi otsuseks. Autojuhi jaoks tähendab see, et möödasõiduriba jääb kiiremale liiklusele. Veokijuhi jaoks tähendab see aeglasemat sõitu ja suuremat survet graafikule.

Uuendus on märgiline. Esimest korda toetub Eesti siin otse teiste riikide kogemusele, mitte oma kaamerate või trahviplaanide laiendamisele. Küsimus on, kuidas keeldu kontrollitakse ja kas see toob rohkem rikkumisi. Meie andmed seda ei näita. Seetõttu on esimesed kuud otsustavad.

Tallinna ühissõidukirada: kes saab liikuda, kes mitte

Tallinna seisukoht ühissõidukirada puudutavas vaidluses on põhimõtteline. Linn väidab, et iga uus kasutaja rajal vähendab ühistranspordi eelist. See tähendab, et rada jääb usaldusväärseks vaid siis, kui selle kasutajaid on vähe. Ebatavalisem on linna teine käik. Tallinn ei taha mitte ainult mootorrattaid ja tõukerattaid rajast eemal hoida, vaid soovib piirata ka taksode ja elektriautode ligipääsu. Niisiis ei ole elektriauto linna silmis automaatselt eelisolukorras sõiduk. See on märkimisväärne, sest elektriautod on olnud üks soositud liikumisvorme.

Siin tuleb esile ruumijaotuse põhiloogika. Teed ei kasva, aga kasutajaid ja nende nõudmisi lisandub. Iga erand ühele rühmale on kaotus teisele.

Poliitiline kõrvalmüra

Vaidlus kandus ka poliitikasse. Bolti kaasasutaja Martin Villig kirjutas linnatranspordist ja rattakasutusest ning mitu Riigikogu liiget vastas teravalt, süüdistades teda silmakirjalikkuses ja oma ärimudeli eelistamises. See episood näitab, et liikluspoliitika pole enam tehniline teema. Kui linnaruum on nappuseks muutunud, räägivad sellest ka ettevõtjad, kelle teenused sõltuvad tänavast, ja poliitikud, kes hindavad nende motiive. Argumendi sisu kipub siis kõrvale jääma ja selle asemel vaieldakse selle üle, kes seda ütleb.

Infrastruktuur: Kristiine ja Tartu sild

Kristiine ristmiku kohta tõi 20. oktoober tagasivõtmise: linn loobus sillast ja ringristmikust. Uue eskiisi lubadus keskendub ühistranspordi ja kergliiklejate mugavusele, kuid konkreetseid lahendusi pole veel. Tartu kavandatud sild on teises järjekorras: jalg- ja jalgrattasild, mille valmimist oodatakse 2030. aastaks. Projekti rahastamiseks taotletakse riigilt 70-protsendilist toetust. Opositsioon kritiseerib valikuprotsessi läbipaistvust.

Kahel projektil on ühine joon: mõlemad toetavad jalakäijaid, rattureid ja ühistransporti. Tallinn ütleb Kristiines aga ühtlasi selgelt, et ristmiku funktsioon ei ole enam autode läbilaskevõime suurendamine. Tartus näitab riigitoetuse taotlus, et selliste projektide maksumus ületab linna võimalusi. See tähendab omakorda, et riik mõjutab kaudselt, millised linnaprojektid teoks saavad.

Registripuhastus: väike, aga mitte tühine

Oma lõigu väärib Transpordiameti plaan kustutada novembris liiklusregistrist üle 80 000 sõiduki, mille kanne on olnud pikalt peatatud. Omanikel on kümme päeva, et staatus üle vaadata ja vältida tulevasi maksukohustusi. Autoomanikule on see praktiline hoiatus: kui sõiduk seisab kuhugi garaaži ega kasutata, tasub selle seis üle kontrollida. Laiemalt puhastab see registri statistikat, mis on aluseks liiklusplaneerimisele. Mida vähem on registris kummitusautosid, seda täpsem on pilt sellest, kui palju sõidukeid Eestis tegelikult liigub.

Mida see kõik kokku tähendab

Kolm järeldust.

1. Karistamine annab teed kujundamisele. Trahvid kahanevad, piirangud (veokeeld) ja ruumijaotus (ühissõidukirada, ristmikud) muutuvad olulisemaks. Riigi jaoks on see odavam, kui kontrollida igat juhti, aga nõuab hoolikat eeldust, et reeglid töötavad ka ilma karistuseta.
2. Ruum on nappus. Tallinna otsus ühissõidukiraja kohta tähendab, et ükski uus sõidukirühm ei saa automaatselt eelisõigust, isegi mitte elektriauto.
3. Ohutus ei ole veel tõestatud. Kolmapäevane õnnetuste jada, sealhulgas surmaga lõppenud avarii Viimsis, tuletab meelde, et poliitikamuutused peavad lõpuks väljenduma teedel, mitte eelarves.

Mis on lahtine ja mida jälgida

• Kas ohutus paraneb? Meie andmetes ei ole kiiruskaamerate trahvilanguse taustaks mõõdetud keskmisi kiirusi ega õnnetuste arvu. Selgitust vajab, kas 90-protsendiline langus tähendab aeglasemat sõitu või vähem tabamist. Samuti ei ole veel teada, kuidas veoautode möödasõidukeelu täitmist kontrollitakse ja kuidas see liiklusvoogu mõjutab.
• Kristiine eskiis. Linn lubab selle esitleda paari kuu jooksul, seega ligikaudu aasta lõpuks või järgmise aasta algul. Siis selgub, kas ristmik muutub tõesti ühistranspordi- ja kergliiklejasõbralikumaks.
• Tartu sild. Riigi 70-protsendilise toetuse otsus ja opositsiooni nõue valikuprotsessi läbipaistvuse kohta otsustavad, kas 2030. aasta tähtaeg peab.
• Ühissõidukirajad. Tallinn on oma seisukoha andnud, kuid lõplik otsus mootorrataste, tõukerataste, taksode ja elektriautode kohta on veel selgitamata.
• Registripuhastus. Novembris selgub, kui paljud omanikud jõuavad oma sõiduki staatuse kümne päeva jooksul üle vaadata ja mida kustutamine neile maksude osas tähendab.