Vabaühendused vaidlevad Tallinnas rahandusministeeriumiga EL-i rahastuse üle

Eesti vabaühendused ja rahandusministeerium on sattunud eriarvamusele Euroopa Liidu tulevase eelarveperioodi toetuste jaotuse osas. Kodanikuühiskonna esindajad kardavad rahastuse märgatavat vähenemist, samas kui ministeerium rõhutab vajadust piiratud vahendeid prioriseerida.

Eesti vabaühendused on asunud teravasse vaidlusse rahandusministeeriumiga, süüdistades ametkonda Euroopa Liidu 2028-2034 rahastusperioodi ettevalmistamisel kodanikuühiskonna toetuste kärpimises. Vabaühenduste Liidu hinnangul võib kavandatud eelarve väheneda enam kui poole võrra võrreldes nende esialgsete ettepanekutega.

Valitsus kinnitas 15. septembril riigiplaani esmased prioriteedid ja valdkondliku jaotuse. Kuigi tegemist ei ole veel lõpliku versiooniga, seavad kinnitatud summad raamid edasistele läbirääkimistele ja meetmete kujundamisele. Vabaühenduste Liit on seisukohal, et rahastuse kärpimine ei vähenda tegelikke vajadusi ühiskonnas, vaid lükkab nende lahendamise edasi ja võib muuta olukorra riigile pikemas plaanis kulukamaks.

Prioriteetide seadmine või kärpimine

Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler, selgitas, et ametkonna lauale jõudis kokku 11,4 miljardi euro eest rahastamistaotlusi, kuid praeguses etapis on võimalik planeerida vaid ligikaudu 5,5 miljardit eurot Euroopa Liidu toetusi. Ta rõhutas, et taotluste väiksem rahastamine ei kujuta endast olemasolevate vahendite kärpimist, vaid on paratamatu prioriseerimise tulemus.

«Esitatud taotlused olid sisendiks prioriteetide kujundamisel ega kujutanud endast juba otsustatud või olemasolevat rahastust. Seetõttu ei saa taotletud summade ja jaotusettepanekus kavandatud summade erinevust käsitleda kärpimisena,» sõnas Kirsipuu. Ta lisas, et ühegi üksiku meetme või organisatsiooni lõplikku rahastust pole veel otsustatud ning läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil alles käivad.

Mõjuanalüüsi puudujäägid

Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht Marcus Ehasoo märkis, et nende peamine mure ei ole üksikute ühingute rahastus, vaid vabakonna kui terviku võimekuse säilimine koostööks riigiga. Ehasoo tõi välja, et kui mõne valdkonna jaoks ei jätku piisavalt raha ei riigieelarves ega Euroopa Liidu vahenditest, võib see hävitada aastatega väljakujunenud tegutsemisvõimekuse.

Ehasoo tõi näitena, et praegusel perioodil on «Sidusa Eesti» kodanikuühiskonna eesmärkidega seostatav 45,3 miljonit eurot, kuid uues jaotusettepanekus on «Sidusa ühiskonna» reale märgitud 20 miljonit eurot. Kuna ministeerium keeldus jaotusplaani detailide avaldamisest enne, kui valitsus oli otsuse heaks kiitnud, esitas liit teabenõude, mida ministeerium põhjendas välissuhete kahjustamise ohuga. Nüüd on vabaühendused pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni poole hinnangu saamiseks, kas materjalide varjamine oli põhjendatud.