Vabaerakond vahetas nime, kuid Riigikogu valimistel osalemine on lahtine

Hiljuti nime vahetanud Vabaerakond, nüüd Eesti Rahvusliberaalid Vabaerakond, pole veel otsustanud, kas osaleb järgmistel Riigikogu valimistel. Erakonna juht Märt Meesak selgitas ERR-ile, et osalemine sõltub eelkõige rahastusvõimalustest, kuna täisnimekirja kautsjon maksab ligi sada tuhat eurot. Presidendivalimiste osas soovitab erakond kaaluda Allar Jõksi, Jonatan Vseviovit, Kadri Simsoni ja Paavo Nõgenet.

Eesti väikeerakond Vabaerakond on taas nime vahetanud, seekord võttis see endale nimeks Eesti Rahvusliberaalid Vabaerakond, kuid erakonna juht Märt Meesak tunnistab ERR-ile, et järgmistel Riigikogu valimistel osalemine on endiselt lahtine küsimus.

Raha on suurim takistus

Peamine probleem on rahaline. Meesaku sõnul eeldab täisnimekirja, 125 kandidaadiga, väljapanek ligikaudu sadat tuhat eurot ainuüksi kautsjonina, mida ei saa ka tagasi, kui valimiskünnist ei ületata. «Vaatame päev korraga. Tuleb tunnistada, et riigikogu valimised eeldavad väga suure rahakoti olemasolu täna Eesti seadusi ja võimalusi arvestades,» ütles Meesak. Ta lisas, et otsus tehakse jooksvalt ning suve jooksul käib aktiivne töö nii rahastuse kui ka uute kandidaatide leidmisel.

Meesak kritiseeris kehtivat süsteemi, mis tema hinnangul soosib parlamendierakondi ning karistab väiksemaid konkurente: need, kes ei saa riigieelarvest toetust, peavad kautsjoni ise leidma ja jäävad sellest ka ilma. Samuti peab Vabaerakond ebaõiglaseks, et valimisliidud on Eestis keelatud.

Miks nimi vahetus?

Eelmine nimekuju «Vabaerakond, Aru Pähe» jättis Meesaku sõnul vale mulje, erakond tundus liiga protestipartei moodi. Uus nimi peaks selgemalt väljendama erakonna maailmavaadet: rahvusliberalismi, kus rahvuslik identiteet, eesti keel ja kultuur käivad käsikäes kodanikuvabaduste ning vaba turumajandusega.

«Juba tookord oleks võinud julgelt välja öelda, et me olemegi rahvusliberaalid. Et meie jaoks läheb eesti keel, kultuur ja riigi püsimine väga korda,» selgitas Meesak. Ta tõi rahvusliberalismi näidetena esile Poola peaminister Donald Tuski ja Jaapani naispeaministri.

Presidendivalimised ja erakondadevaheline kemplus

Presidendivalimiste teemal tegi Vabaerakonna juhatus neli kandidaadi ettepanekut: Allar Jõks, Jonatan Vseviov, Kadri Simson ja Paavo Nõgene. Meesak pidas Jõksi sobivaimaks, kuna praeguses polariseerunud poliitikas on vaja inimest, kes «poliitilist korda» hoiaks.

Meesak ei ole optimistlik, et erakonnad suudavad Riigikogus presidendi ühiselt valida. «Sellises kaevikuteolekuga mingit kompromissi ei tule,» märkis ta, lisades, et kui kõik erakonnad mõtlevad vaid poliitiliste punktide kogumisele, saab presidendiks see, kes kõige vähem kedagi häirib, mitte see, kes on kõige parem.

Kellele Vabaerakond suunatud on?

Potentsiaalsete valijatena näeb Meesak eelkõige pettunud poliitikahuvilisi, nii Isamaa valijaid, kes ei soovi hääletada Reformierakonna ega Eesti 200 poolt, kui ka endisi EKRE toetajaid. Tema sõnul on EKRE olnud pelgalt «sõnasepp», kes ei soovi tegelikult vastutust võtta.

Erakond loodab samuti meelitada liikmeid teistest parteidest, kus rahulolematust on kuulda. «Meie poliittehnoloogiline hetk peakski olema see, et me oleme olemas ja vajadusel platvormiks neile, kes soovivad edasi minna,» ütles Meesak.