Vaala tähtkujus avastatud „musta augu täht“ muudab ettekujutust universumi algusest

Rahvusvaheline astronoomide rühm tuvastas James Webbi kosmoseteleskoobi andmetest uut tüüpi taevakeha, mis ühendab endas tähe ja musta augu omadused. MoM-BH-1 nime kandev leid aitab mõista, kuidas said hiiglaslikud mustad augud tekkida vaid sadu miljoneid aastaid pärast Suurt Pauku.

Vaala tähtkujus asuv astronoomiline objekt MoM-BH-1 pakub uusi vastuseid kosmoloogilistele küsimustele, mis on teadlasi vaevanud alates universumi varajaste etappide vaatluste algusest. James Webbi kosmoseteleskoobi poolt jäädvustatud keha pärineb ajast, mil universum oli vaid 660 miljonit aastat vana. Teadlased liigitasid objekti esmakordselt „musta augu täheks“, kuna see kiirgab tohutul hulgal energiat, kuid omab samas tähtedele iseloomulikke füüsikalisi tunnuseid.

Esmavaatlusel tekitas taevakeha astronoomides segadust, sest selle heledus ja punane värvus ei vastanud ühelegi tuntud mudelile. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlane Rohan Naidu märkis, et objekt kiirgab energiat, mis on omane mustadele aukudele, kuid selle spektrianalüüs paljastas tähe atmosfäärile viitavaid jooni. Tavalise tuumasünteesi teooria lükati ümber pärast andmete põhjalikku analüüsi.

Musta augu ja tähe hübriid

Objekti eripära peitub selle koostises. Arvutisimulatsioonid näitasid, et tegemist on äärmiselt tiheda vesinikukookoniga, mille südamikus asub Päikesest umbes 100 000 korda massiivsem noor must auk. Sissepoole langev aine tekitab tohutut hõõrdumist ja kuumust, mis paneb kogu süsteemi eredalt helendama. Valguse spektri uurimisel avastatud nn Balmeri hüpe, mis tekib tiheda gaasi neelamisel, kinnitas lõplikult, et tegemist pole tavapärase tähega.

Austria Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi astronoom Jorryt Matthee osutas, et see leid võib selgitada viimastel aastatel avastatud arvukaid pisikesi punaseid täppe, mida teleskoop on süvakosmosest leidnud. Need objektid on tõenäoliselt samalaadsed gaasipilvedesse mattunud kiiresti kasvavad mustad augud. Umbes saja miljoni aasta pärast prognoosivad teadlased selle objekti kokkupõrget lähedalasuva galaktikaga, misjärel see muutub tüüpiliseks kvasariks.