Uusküla: Eesti püüab müüa Šveitsi kella hinnaga, aga see läheb raskelt

Eesti inimeste palgad on kasvanud – keskmise palk ulatus selle aasta esimeses kvartalis 2135 euroni ning mediaanpalk oli 1753 eurot. Aastaga tõusis keskmine palk 6,2 protsenti. Samas toob majandusteadlane Lenno Uusküla esile, et Eesti kõrged hinnaootused ei vasta alati konkurentsivõimele.

Eesti tööjõuturg näitab jätkuvalt tõusutrendi: selle aasta esimeses kvartalis ulatus keskmine brutopalk 2135 euroni, samas kui mediaanpalk jäi 1753 euro tasemele. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas keskmine palk 6,2 protsenti, ning palgatõusu tempo kiirenes ka 2025. aasta esimestel kuudel.

Majandusteadlane Lenno Uusküla tõi välja, et palgatõus on küll tervitatav, kuid sellega kaasnevad ka väljakutsed Eesti ettevõtluse konkurentsivõimele. «Püüame Eesti kella müüa Šveitsi kella hinnaga, aga see läheb raskelt,» ütles Uusküla, viidates sellele, et Eesti toodete ja teenuste hinnatase ei pruugi alati vastata nende tegelikule turuväärtusele rahvusvahelises võrdluses.

Palgatõus tähendab ühelt poolt elanike ostujõu suurenemist ja elatustaseme paranemist. Teisalt suurendab see tootmiskulusid ning survestab ettevõtteid kas investeerima tootlikkuse kasvu või leppima kahaneva kasumlikkusega. Eesti avatud majandus, kus eksport mängib olulist rolli, on seetõttu haavatav, kui kulutasemed kasvavad kiiremini kui tootlikkus.

Ekspertide hinnangul on Eesti majanduse jaoks pikemas perspektiivis oluline leida tasakaal töötajate heaolu parandamise ja ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamise vahel. Kui palgakasv ületab tootlikkuse kasvu püsivalt, võib see kahjustada eksportivate sektorite positsiooni Euroopa ja maailmaturul.