Uus raamat toob päevavalgele unustatud kuriteod sõdadevahelisest Eestist

Kirjanik ja taskuhäälingu autor Dagmar Lamp avaldas kogumiku «Eesti wanad roimad», mis koondab kahe maailmasõja vahelise aja kriminaalseid juhtumeid. Autor keskendub teost koostades eelkõige ajaloolisele kontekstile ja ohvrite lugudele.

Kirjanik ja mitmete krimiteemalistele projektidele keskendunud keskendunud sisulooja Dagmar Lamp on valmis saanud uue raamatu «Eesti wanad roimad», mis heidab pilgu Eesti Vabariigi varajase perioodi kuritegudele. Teos koondab unustatud sündmusi ajast, mil ajakirjandus keskendus poliitiliste piirangute tõttu pigem värvikatele kurioosumitele ja jõhkratele mõrvadele.

Digitaalarhiivid kui peamine infoallikas

Raamatu koostamiseks ammutas autor materjali peamiselt digitaalsest arhiivist Digar. Lamp nentis, et toonane ajakirjandus oli tõeline kullaauk, kuna Pätsi-aegne tsensuur piiras poliitilisi teemapüstitusi, sundides ajakirjanikke pöörama pilgu kriminaalsetele juhtumitele. See andis võimaluse talletada sündmusi detailitäpsusega, mida tänapäeva andmekaitse, nagu näiteks GDPR, enam ei võimaldaks.

«Seal vanu ajalehti lugedes, ka loomingulisi otsisõnu kasutades, olen need lood üles leidnud,» kirjeldas autor uurimisprotsessi. Kuna raamatu aluseks on avalikud ajalehed, mitte politseiarhiivid, rõhutab autor, et teosesse jõudnud kirjeldusi tuleks võtta ajaloolise vaatenurga, mitte ametliku kohtudokumentatsioonina.

Inimlik vaade ajastu taustal

Raamat ei piirdu vaid veriste mõrvadega, vaid käsitleb ka ühiskondlikke konflikte. Üheks näiteks on lugu suguhaiguste dispanseris mässanud naistest, mida Lamp peab ühtlasi teose üheks võimestavamaks looks. Autor rõhutab, et kriminaalseid tegusid uurides ei tohiks unustada ajastu sotsiaalset konteksti, sõjajärgset vaesust ja majanduslikku keerukust, mis paljud inimesed meeleheitlike tegudeni viis.

«Ma näen, et need inimesed, ka kurjategijad, on väga suures osas oma ajastu ja ühiskonna ohvrid, nii nagu tänapäevalgi,» selgitas Lamp oma lähenemist. Tema eesmärgiks on pakkuda kaastundlikku pilku mineviku inimsaatustele, andes hääle neile, kes on ajaloo keerdkäikudes unustusehõlma jäänud.