Uus raamat avab Stalini-aegse kollektiviseerimise tõelise õuduse Eestis

Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi andis välja raamatu, mis käsitleb Stalini valitsemisaja lõpuaastate kollektiviseerimist Eestis. Teos kirjeldab, kuidas maarahvalt võeti maa, vara ja harjumuspärane elukorraldus, sundides neid kolhoosiorjusesse. Raamat viib lugeja ühte lähiajaloo raskemasse perioodi.

Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi on avaldanud uue raamatu, mis sukeldub ühte Eesti lähiajaloo kõige raskemasse peatükki, Jossif Stalini valitsemisaja lõpuaastatesse, mil maarahvalt võeti kõik.

Maa, vara ja vabadus

Teos kirjeldab kollektiviseerimise protsessi, mille käigus Eesti maaelanikud kaotasid oma maa, vara ja kogu senise elukorralduse. Nagu autor ise rõhutab, ei olnud tegemist pelgalt majandusliku muutusega, see oli ühe terve maailma hävimine. Inimesed olid sunnitud astuma kolhoosidesse ja töötama nendel tingimustel, mis jätsid neile minimaalselt iseseisvust ja otsustusõigust.

Pärdi lähenemine sarnaneb nn katastroofipaiga külastusega, lugeja viiakse otse sündmuste keskele, et mõista, kuidas see kõik toimus ja mida see tähendas tavainimese jaoks. Raamat tugineb nii arhiivimaterjalidele kui ka inimeste mälestustele, luues põhjaliku pildi tollasest elust Eesti maapiirkondades.

Miks see lugu on oluline täna

Vabaõhumuuseumi vanemteaduri sulest ilmunud teos pakub enamat kui ajaloolist ülevaadet. See aitab mõista, kuidas sundkollektiviseerimine jättis Eesti maaelule ja ühiskonnale püsivad armid, mille tagajärgi tunneme osaliselt tänaseni. Stalini-aegne kolhoosikord kestis Eestis aastakümneid ning muutis põhjalikult nii maapiirkondade demograafiat kui ka inimeste suhet maaga.

Raamat ilmub ajal, mil huvi Eesti lähiajaloo vastu on jätkuvalt suur, ning Pärdi teos lisab sellesse dialoogi olulise panuse.