Uus pakendimäärus tõrjub Euroopa väikeettevõtjaid Eesti turult

Euroopa Liidus jõustunud pakendimäärus on tekitanud kaubanduses tõsiseid takistusi, sundides paljusid väikeettevõtjaid piiriülestest tarnetest loobuma. Ettevõtjad kritiseerivad Eesti kliimaministeeriumi, väites, et riiklikud nõuded on muudetud kohati rangemaks, kui Euroopa Liidu üldine regulatsioon ette näeb.

Euroopa Liidus läinud nädalal jõustunud pakendimäärus on muutnud piiriülese kaubanduse paljude väikeettevõtete jaoks liialt keerukaks. Uued reeglid on toonud kaasa ootamatu tagajärje: ettevõtjad eelistavad klientidele teistes liikmesriikides kauba saatmisest pigem loobuda kui bürokraatlike nõuetega tegeleda.

Rangemad nõuded kui mujal

Probleemi keskmes on kohustus registreerida pakendid iga riigi ametiasutustes, kuhu kaupa saadetakse. Lisaks nõuab regulatsioon kohaliku esindaja olemasolu sihtriigis, kes vastutaks võimalike pakendiga seotud vaidluste või probleemide lahendamise eest. Ettevõtjate hinnangul teeb see süsteem väikekauplejate jaoks teistesse Euroopa Liidu riikidesse müümise majanduslikult ebamõistlikuks.

Eesti ettevõtjad on pööranud oma kriitika kliimaministeeriumi suunas. Nende kinnitusel on ametkond rakendanud direktiivi sätteid Eesti kontekstis oluliselt rangemalt, kui Euroopa Liidu ühine raamistik eeldanuks. See on loonud olukorra, kus välismaised ettevõtjad, kes on varem siia kaupa tarninud, eelistavad nüüd Eesti turu nimekirjast üldse maha tõmmata, et vältida keerulist ja kulukat halduskoormust.

Euroopa Komisjon on varasemalt tunnistanud, et pakendimääruse ettevalmistusprotsessis on esinenud puudujääke, kuid olukorra parandamiseks ei ole suudetud mitme kuu jooksul konkreetseid leevendusmeetmeid pakkuda. Vahepeal on aga bürokraatlik laviin jõudnud ettevõteteni, pannes proovile Euroopa Liidu ühtse turu toimimise.