Uus Manhattani pilvelõhkuja varjab parima vaate Empire State Buildingule

New Yorgi Viiendal avenüül valmib ultrapeen pilvelõhkuja 262 Fifth Avenue, mille projekteeris Moskva arhitektuuribüroo Meganom, esimene Manhattanil ehitatud vene arhitektide projekt. Hoone tõi kaasa linnaelanike tugeva reaktsiooni, kuna see varjab tuntud vaate Empire State Buildingule. Korterihinnad algavad 7,5 miljonist dollarist.

New Yorgis Viienda avenüü number 262 aadressil valmib pilvelõhkuja, mis on tekitanud linnas haruldast viha: elanikud sõidavad kohale spetsiaalselt, et teha kaamerasse ülbe žest suure hoone suunas. Projektile on sotsiaalmeedias loodud eraldi "vihaleht" (rage page) kontoga fu2625thave Instagramis, see on küll kustutatud, kuid sarnase räsimärgiga videod levivad edasi. Üks video on kogunud üle kuue miljoni vaatamise.

Moskva büroo esimene projekt Manhattanil

Hoone tellis arendaja Boris Kuzinets, kes on sündinud Riias, elanud Iisraelis ja 1990. aastatel Moskvas, kus ta arendas kinnisvara Ostoženka rajoonis, tänapäeval tuntud kui Moskva "Kuldne miil". Seal tegi ta koostööd arhitektuuribüroo Meganom juhiga Juri Grigorjaniga, kes projekteeris tema jaoks elamukvartali.

Hiljem asus Kuzinets New Yorki, asutas seal firma Five Points Development Group ja ostis Viiendal avenüül Madisoni väljaku põhjapoolses osas kolm kõrvutiasetsevat krunti. Pärast lühikest kõhklust usaldas ta taas Meganomile täieliku arhitektuurse vastutuse. Selline otsus tähendas, et Meganomist sai esimene vene arhitektuuribüroo, mille projekt on Manhattanil tegelikult ehitatud. Kohaliku ehitusnormatiivide järgi kohandas projekti kogenud New Yorgi büroo SLCE Architects, interjöörid kujundas Kopenhaageni stuudio Norm Architects.

56 korrust ja hinnad miljonites

262 Fifth Avenue kuulub nn "pliiats-pilvelõhkujate" kategooriasse, ülipeenikeste hoonetega, milles on vähe kortereid korruse kohta, kuid panoraamsed vaated. Hoones on 56 korrusel 26 korterit: kahekorruselised eluruumid keskmise pindalaga umbes 300 ruutmeetrit, mille hind algab 18 miljonist dollarist, ning vähemalt üks neljal tasemel paiknev penthouse. Odavaim korter maksab 7,5 miljonit dollarit. Maikuus 2026 avatakse müük.

Tehnilistest lahendustest on tähelepanuväärne, et hoone kandekaare on viidud väljaspoole, Manhattanil ebatavaline lahendus, mis võimaldab luua kolonnideta ja vaheseinteta klaasist panoraampindu. Akende kõrgus on kuus meetrit, iga klaas kaalub kolm tonni. Fassaadil asetseb fotoelektriline klaas, mis toimib ka päikesepaneelina. 41. korruse jättis arhitekt avatuks tuule rõhu vähendamiseks, tipus on ligi 300-tonnine pendeldämper, mis summutab ehitise kõikumist.

Vaade kadus, viha jäi

Aastaid oli Madison Square'i pargist avanev vaade Empire State Buildingule üks New Yorgi kuulsamaid maapinnalt nähtavaid panoraame. Nüüd katab selle vaate 262 Fifth Avenue, hoolimata sellest, et uus hoone on Empire State Buildingust madalam. New York Times nimetas torni "veel üheks anoreksiliseks miljardäride pilvelõhkujaks".

Kriitikud näevad hoones laiemat sümboolikat: linnas valitseb eluasemekriis, taskukohane eluase on napp, samal ajal kui Manhattanil ehitatakse luksuskortereid rikkuritele, kes sageli neis ei elagi. Londoni Majanduskooli sotsioloogiaprofessor David Madden on öelnud Financial Timesile ultrapeenikeste pilvelõhkujate kohta: «See ei ole eluase. Sellel puudub igasugune sotsiaalne missioon. See on luksuskaup, maal ankrus seisev jaht.»

Linn, mis alati muutub

Arenduse kriitikud on kutsunud uut New Yorgi sotsialistist linnapead Zohran Mamdanit, kes astus ametisse 1. jaanuaril 2026, projekti vastu sekkuma. Mamdani on lubanud tegeleda taskukohase eluaseme puudujäägiga ega ole sallinud luksuspilvelõhkujate ülemvõimu, kuid 262 Fifth Avenue kohta ei ole ta seni otseselt sõna võtnud.

Hoone kaitsjad meenutavad, et New York on alati muutunud, ka Empire State Building ise ehitati Waldorf-Astoria hotelli asemele ning seda nimetati omal ajal "ahne triumfi sümboliks". Tänaseks on see ikoon. Five Points Developmenti peaarhitekt Bogdan Perič kinnitab, et selle projekti eesmärk on erinev: «Me üritame ehitada hoonet, kus inimesed tegelikult elavad.»