Uus majandusajastu Eestis: digitaalne areng kolib rasketööstusesse

Viimased kolm aastakümmet domineerinud 'sülearvuti-majandus' on asendumas vajadusega massiivse füüsilise taristu järele. Tehisintellekti toitmiseks on vaja andmekeskusi ja energiavõimsusi, mis sunnib riike ja ettevõtjaid muutma oma kasvustrateegiaid.

Majanduslik edu, mis viimased aastakümned tugines sülearvutile ja internetiühendusele, on jõudmas pöördepunkti. Tehisintellekti võidukäik sunnib riike ja ettevõtteid investeerima massiivsetesse füüsilistesse rajatistesse, mis toovad tagasi rasketööstuse ajastu, kuid täiesti uues kuues.

Aastakümneid oli eduka majanduse valem lihtne: võimalikult väike füüsiline jalajälg ja kõrge lisandväärtus. See võimaldas väikeriikidel nagu Eesti kiiresti kohaneda, kuna puudus vajadus suurte tootmisüksuste ja nendega kaasneva poliitilise taaga järele. Nüüd nõuab tehisintellektil põhinev majandus üha enam arvutusvõimsust. See tähendab, et varem dematerialiseeritud väärtusahelad vajavad uuesti füüsilist taristut: hiiglaslikke andmekeskusi, elektrijaamu ja kiibitehaseid.

Infrastruktuuri vajadus kasvab

Eesti jaoks on küsimus eluline, arvestades 21 miljardi euro suurust riigieelarve mahtu ja puudujääki, mida tuleb katta laenudega. Tulevase kasvupotentsiaali leidmiseks ei piisa enam üksnes tarkvaraarendusest. Ettevõtjad näevad võimalust meelitada Eestisse suuri andmekeskusi, mis lisaks majanduslikule tõukele võiksid strateegiliselt tugevdada riigi julgeolekut.

Industrialist Elon Musk illustreerib uue põlvkonna vajadusi oma kosmosetranspordi ettevõttega SpaceX. Uue stardiplatvormi rajamisse kavandatakse kuni 100 miljardi dollari suurust investeeringut, et toetada Starlinki võrgu laiendamist ja orbitaalandmekeskuste loomist. Selline mastaap eeldab logistilist võimekust, mis on võrreldav terve riigi kütusevarude käitlemisega.

Uute rajatiste ehitamisega kaasnevad sageli ühiskondlikud protestid. Vastupidiselt vanade vabrikute ajastule kardetakse nüüd pigem keskkonnakahjusid ja teenuste hinnatõusu. See on vastasseis, mida tuleb arvestada ka Eesti ettevõtjatel, kes soovivad suuri infrastruktuuriprojekte ellu viia.