Uus loomakaitseseadus tekitab pahameelt: varjupaikade vabatahtlikud kardavad kasside hukkamist

Riigikogus teisel lugemisel läbinud uus loomakaitseseadus on sattunud terava kriitika alla, kuna sätestab ruumipõhise piirangu kasside arvule. Loomakaitsjad hoiatavad, et selline regulatsioon võib tähendada paljude abivajavate loomade hukku.

Oktoobri keskel Riigikogus teise lugemise läbinud uus loomakaitseseadus on tekitanud loomakaitsjate seas suure pahameeletormi. Kõige enam kriitikat pälvinud punkt on maaelukomisjoni toetatud muudatus, mille kohaselt tohib ühes ruumis pidada korraga kuni kuus kassi.

Liina Kohlmann, kes tegutseb vabatahtlikuna MTÜ-s Kassiabi, nentis, et selline reegel on paljudele varjupaikadele ja kassitubadele lihtsalt täitmatu. Tema sõnul oleks sellise seaduse kehtimise korral tema praegune lemmik, Ida-Virumaa kassikolooniast päästetud Tommi, jäänud vajaliku abita või halvemal juhul isegi hukatud.

Piirangud takistavad päästetegevust

Kohlmanni hinnangul ei arvesta uus regulatsioon varjupaikade igapäevase reaalsusega, kus sageli tuleb ühte ruumi mahutada rohkem loomi, et neid tänavalt päästa. Praegune süsteem, kus kassid ootavad uut kodu ühises kassitoas, satuks seaduse jõustumisel ohtu, sest loomade arvuline piirang sunniks paljudel juhtudel loomi tagasi tänavale saatma või varjupaigakohtade nappuse tõttu eutaneerima.

Loomakaitsjad rõhutavad, et ruumipind ja loomade heaolu ei sõltu vaid kassiisendite arvust, vaid ka hügieenitingimustest, ventilatsioonist ning hooldusest, mida vabatahtlikud iga päev pakuvad. Nende hinnangul on jäik arvuline piirang ebarealistlik ning eirab loomade päästmiseks tehtavat vabatahtlikku panust, mis on Eestis niigi piiratud ressurssidega.