Uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ühendab Eesti turvameetmed üheks tervikuks

1. oktoobril jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS) koondab varasemad killustatud õigusaktid üheks tervikuks, luues selgema raamistiku nii tsiviilkriisideks kui ka sõjaliseks riigikaitseks. Muudatusega laieneb riigikaitse mõiste, hõlmates nüüd otseselt ka elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamise.

Oktoobri algusest kehtib Eestis uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS), mis toob riigi kriisihaldusesse kauaoodatud selguse. Uus õigusakt asendab kolm varasemat, kohati ajale jalgu jäänud ja killustatud seadust, luues ühtse vundamendi kõigiks olukordadeks alates loodusõnnetustest kuni sõjalise ohuni.

Uus lähenemine riigikaitsele

Seaduse peamine uuendus seisneb riigikaitse baasmõiste laiendamises. Lisaks traditsioonilisele iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse ja põhiseadusliku korra kaitsmisele, on nüüd seaduse tasandil fikseeritud ka elanikkonnakaitse ning ühiskonna toimepidevuse tagamine. Tegemist on esimese korraga, mil nn laia riigikaitse kontseptsioon on sellisel moel Eesti seadusruumi toodud.

Uue regulatsiooni eesmärk on luua raamistik, kus erinevate valdkondade, kaitseväe, politsei, päästeameti, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtluse, koostöö oleks senisest loogilisem ja toimivam.

Ühine vastutus

KORKS-i eesmärk ei ole vaid riigiasutuste töö ühtlustamine, vaid kogu ühiskonna valmisoleku parandamine. Seaduse autorite sõnul on kriisijuhtimise loogika universaalne ja eduka toimetuleku eelduseks on koostöö. See tähendab, et igaühel, nii riigil kui ka kodanikel, on kriisiolukorras täita oma roll, mis on nüüd uue seadusega selgemalt defineeritud.

Muudatused jõustusid 1. oktoobril ning need on pikaajalise ekspertide töö tulemus, millega loodeti lõpetada varasem segadus, kus kriisireguleerimine sõltus liialt killustatud õiguslikust baasist.