Uus eelnõu lühendab Eestis üürivõlglastega lepingu lõpetamise tähtaega

Justiitsminister Liisa Pakosta esitas valitsusele seaduseelnõu, mis võimaldab üürileandjatel lepingu kiiremini üles öelda, kui üürnik on võlgu jäänud ühe kuu üüri või kõrvalkulud.

Justiitsminister Liisa Pakosta on esitanud valitsusele võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada eluruumide üürilepingute lõpetamist olukordades, kus üürnik ei täida oma rahalisi kohustusi. Kui praegune regulatsioon võimaldab üürilepingu üles öelda alles juhul, kui võlgnevus ületab kahe kuu üürisumma, siis kavandatav muudatus langetab selle läve ühe kuu üüri või kõrvalkulude võlgnevuseni.

Eelnõu üheks põhjenduseks on soov vähendada üürileandjate majanduslikku riski ja motiveerida neid rohkem elamispindu turule tooma. Ministeeriumi hinnangul aitab see kaasa stabiilse ja toimiva üürituru kujunemisele, pakkudes samas üürnikule jätkuvalt kaitset. Muudatuste kohaselt peab üürileandja siiski andma üürnikule vähemalt 30-päevase täiendava tähtaja võla tasumiseks, enne kui saab lepingu lõplikult üles öelda.

Muutused kohtumenetluses ja allüürnike osas

Lisaks lepingu lõpetamise tingimuste leevendamisele keskendub eelnõu kohtumenetluse kiirendamisele. Tulevikus saavad kohtud juba otsuse tegemisel määrata kindla eluruumi vabastamise tähtaja, mis välistab täitemenetluse käigus automaatsete vabatahtlike täitmise tähtaegade andmise.

Samuti on eelnõus kavas laiendada kohtuotsuse täitmise jõudu allüürnikele. See tähendab, et üürileandja saab edaspidi tõsta allüürnikud välja ilma vajaduseta algatada nende vastu eraldi kohtumenetlust.

Erisused huvigruppide vahel

Eesti Omanike Keskliit on ministeeriumile saadetud pöördumises märkinud, et ei pea kavandatud muudatusi vajalikuks, viidates, et omanikud ise ei ole sellist kaitset taotlenud. Liidu hinnangul vajaks üüriõiguse peatükk pigem radikaalsemat ja terviklikumat reformi, mitte osalist sekkumist.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit seevastu soovis, et muudatused puudutaksid ka äriruumide üüriturgu, kus sarnased probleemid on samuti levinud. Justiitsministeerium on aga rõhutanud, et eelnõu on kitsalt suunatud just eluruumide üürilepingutega seotud vaidluste lahendamisele, mitte kogu valdkonna reformimisele.