Uuringud: tehisaru igapäevane kasutamine nüristab spetsialistide oskusi

Arstide ja tarkvaraarendajatega tehtud uuringud näitavad, et tehisaru igapäevane kasutamine võib märgatavalt kahandada spetsialistide võimet iseseisvalt probleeme lahendada. Poolas tehtud meditsiiniuuring ja San Franciscos läbi viidud IT-eksperiment osutavad mõlemad samale ohule: mugavad nutivahendid võivad pikemas perspektiivis lämmatada inimese enda professionaalsed oskused.

Tehisaru laialdastumine töökohtadel tekitab teadlastes üha enam muret, mitte niivõrd selle pärast, mida masinad teevad, vaid selle pärast, mida inimesed selle tõttu unustama hakkavad. Nii tervishoiu- kui ka infotehnoloogiavaldkonnas läbi viidud uuringud viitavad sellele, et pidev tugiamine nutiabilistele kahandab professionaalide võimet iseseisvalt keerukaid ülesandeid lahendada.

Arstid kaotasid harjumuse iseseisvalt diagnoosida

Kõige selgemad ohumärgid ilmnevad meditsiinis. Poola gastroenteroloogidega tehtud uuringus jälgisid teadlased, mis juhtub kogenud arstidega, kui neilt võetakse ära harjumuspärane tehisarutoetus. Uuringus osalesid spetsialistid, kellel oli seljataga vähemalt 2000 sooleuuringut, ehk siis inimesed, kellel puudujäägi kahtlustamine on absurdne.

Arstidele anti ligipääs süsteemile, mis analüüsib reaalajas sooleuuringu pilte ning aitab tuvastada vähieelseid soolemuutusi ehk adenoome. Katse erinevus tavalisest kasutusest seisnes selles, et nutikas abimees oli kättesaadav vaid kindlatel päevadel. Enne süsteemi kasutuselevõttu tuvastas meeskond vähemalt ühe adenoomi ligi kolmandikul protseduuridest. Pärast seda, kui arstid olid tehisaruga harjunud, langes nende tulemus abita päevadel umbes 22 protsendini.

California Ülikooli arst Robert Wachter pidas uuringu leide kõnekaks, märkides, et need osutavad selgelt sellele, et isegi ülikvalifitseeritud spetsialistide töövõime võib tehisarule toetudes tasapisi halveneda. Uuringu kaasautor, Oslo ülikooli teadlane Yuichi Mori tunnistas, et lõplikuks teaduslikuks kinnitamiseks on vaja laiapõhjalisi lisauuringuid, kuid lisas, et uute süsteemide kasutajad peaksid võimalikke ohte juba praegu teadvustama.

Tarkvaraarendajad ei mõistnud oma koodi

Sarnane muster joonistus välja infotehnoloogias. San Franciscos asuva tehisintellektiettevõtte Anthropic teadlased korraldasid 52 tarkvaraarendajaga juhuslikustatud kontrollkatse: osalejatel paluti lahendada programmeerimisülesanne, poolel rühmal lubati kasutada tehisarupõhist abilist, teisel poolel mitte. Pärast ülesande lõpetamist pidid kõik täitma testi omandatud teadmiste kohta.

Tulemused näitasid selget lõhet. Tehisaru kasutanud rühm sai keskmiselt 50 protsenti, samas kui ilma abiliseta töötanud rühm saavutas keskmiselt 67 protsenti maksimumist. Nutiabilisele toetunud arendajad ei tulnud toime eelkõige koodivigade tuvastamisega, teadlased järeldasid, et need arendajad ei mõistnud piisavalt hästi oma enda kirjutatud koodi aluspõhimõtteid.

GPS-ist generatiivse AI-ni: mida kaotame mugavuse hinnaga?

Uurijate hinnangul puudutavad leiud eriti teravalt noori spetsialiste ja tudengeid. Queenslandi ülikooli informaatik Tapani Rinta-Kahila tõi võrdluseks GPS-seadmed, mis on aastatega halvanud inimeste loomuliku orienteerumisvõime. Generatiivse tehisintellekti puhul on aga uus see, et tehnoloogia ei asenda enam üksnes praktilisi töövõtteid, vaid võtab üle ka abstraktset mõtlemist ja keeruliste andmete tõlgendamist nõudvaid oskusi.

Rinta-Kahila 2018. aastal avaldatud uuringust selgus, et rutiinse töö usaldamine automatiseeritud süsteemile võib jätta pika jälje: raamatupidajad, kes olid kasutanud üle kümne aasta automatiseeritud süsteemi, ei osanud pärast selle eemaldamist enam mitmeid lihtsamaid tööülesandeid iseseisvalt täita.

Värske Ameerika Ühendriikides läbi viidud tervishoiutöötajate küsitlus näitab, et ka spetsialistid ise tunnetavad seda ohtu: 70 protsenti õdedest ja 77 protsenti arstidest tunneb muret iseseisva otsustusvõime vähenemise pärast.

Teadlaste sõnul aitab oskuste taandarengut ennetada see, kui inimesed saavad paremini aru, mida nad tehisaru kasutades masinale loovutavad. Rinta-Kahila rõhutab, et inimesed peavad mõistma algoritmide tööpõhimõtteid ega tohiks pimesi usaldada masinate pakutud lahendusi, tehisaru tuleb õppida kasutama nii, et selle kõrval säiliks kriitiline mõtlemine.