Uuringud Saaremaal: Valjala kiriku põranda alt oodatud puukirikut ei leitud

Suvel teostatud arheoloogilised uuringud Saaremaal asuvas Valjala kirikus tõid päevavalgele haruldase ristimisvaagna, kuid varasema puukiriku jälgi ei õnnestunud tuvastada. Eksperdid rõhutavad nüüd vajadust kiirete restaureerimistööde järele, et vältida ajaloolise pühakoja võlvide varisemist.

Saaremaal asuva, enam kui 800-aastase Valjala kiriku tänavusuvised uuringud on andnud uut teavet hoone ajaloo ja tehnilise seisukorra kohta. Kokku 160 000 euro suuruse eelarvega projektides keskenduti nii arheoloogilisele kaevetööle kui ka hoone konstruktsioonide analüüsile.

Avastused ja vastamata küsimused

Uurimisprojekti juht, Tallinna Ülikooli professor Kersti Markus tõi ühe olulisema leiuna esile filigraanse ristimisvaagna. Samas jäi püstitatud hüpotees esimesest puukirikust esialgu tõestamata. Ehkki uuringute käigus suudeti täpsemalt piiritleda ala, kus varasem pühakoda võis asuda, on hilisemad matused ja pinnase ümbertõstmine varasemad arheoloogilised kihistused suuresti hävitanud.

Markuse sõnul viitavad leiud siiski selgelt piirkonna jõukusele 13. sajandil. Uuringud toetavad teooriat, et kiriku rajamise taga seisid kohalikud Eesti ülikud, kelle võimukeskus asus lähedalasuvas Valjala linnuses.

Restaureerimisvajadus on kriitiline

Lisaks ajaloolisele uurimistööle andsid suvised tööd selge ülevaate kiriku konstruktsioonide hetkeseisust. Ekspertide hinnangul on olukord tõsine, kuna seinte väljavajumine ohustab otse kiriku võlve.

Restauraator Ando Siim selgitas, et edasilükkamatud tööd hõlmavad tugipiitade kordategemist, katusekonstruktsioonide stabiliseerimist ja võlvide restaureerimist. Ilma sekkumiseta on reaalne oht, et laest võib pudeneda krohvi või halvemal juhul hoone osa sisse kukkuda. Praegune ülevaade annab restauraatoritele kindla tegevuskava, et säilitada Eesti vanim keskaegne pühakoda ohutuna.