Uuring: Venemaa ühiskonna pessimism on tõusnud 1990. aastate alguse tasemele

Venemaa avaliku arvamuse uurimiskeskuse VTsIOM värske küsitlus näitab, et elanike seas on levinud 1991. aasta olukorraga võrreldav lootusetus. Inimeste ärevust toidavad nii majanduslik ebakindlus, kütusekriis kui ka sõjategevuse ulatumine sügavale Venemaa territooriumile.

Venemaalaste seas valitsev pessimism on jõudnud tasemele, mida pole nähtud alates Nõukogude Liidu lagunemisest ja 1990. aastate alguse majanduskriisist. Riikliku küsitluskeskuse VTsIOM andmetel prognoosib 66 protsenti Venemaa kodanikest riigile lähiajal raskeid aegu.

See näitaja on aastaga kasvanud 16 protsendipunkti võrra, mis tähendab kolmandiku võrra suuremat pessimistide hulka. Ajaloolises võrdluses on 66-67-protsendiline tuleviku suhtes negatiivselt meelestatud elanikkonna osakaal viimati registreeritud 1991. aastal vahetult enne NSVL-i kokkuvarisemist ja 1992. aastal, mil riiki tabas hüperinflatsioon.

Sõja mõju igapäevaelule

Analüütikute hinnangul ei ole ühiskonna psühholoogiline allakäik juhuslik, vaid otseselt seotud pikaleveninud sõja ning majandusliku olukorra halvenemisega. Kuigi 2020. aasta kevadel koroonapandeemia puhkedes küündis ärevustase 72 protsendini, on praegune depressiivne meeleolu sügavam.

NEST Centre'i vanemteadur John Lowe tõdes, et viimase aasta jooksul sagenenud rünnakud Venemaa kütusetaristule on muutnud venelaste arusaama sõjast. Inimesed hakkavad mõistma, et konfliktist pole kiiret väljapääsu. Ka politoloog Abbas Gallyamov märkis, et kui varem ehitas Vladimir Putin oma võimu turvalisuse lubadusele, siis nüüd ei saa end kaitstuna tunda isegi Moskva oblasti elanikud, rääkimata kaugematest piirkondadest.

Kütusekriis ja mobilisatsioonihirm

Vaatamata ametlikule retoorikale, mis püüab droonirünnakuid taristule ebaolulistena näidata, tunnevad tavakodanikud mõjusid omal nahal. Moskvas on mitmed tanklad piiranud kütusemüüki, mis on põhjustanud järjekordi ja viiteid kütusekriisile. Lisaks majanduslikele raskustele survestab elanikkonda jätkuvalt mobilisatsioonihirm, mis on pannud tuhandeid inimesi riigist lahkuma, peamiselt Verhni Larsi piiripunkti kaudu Gruusiasse.