Uuring: ülekaalulisus ja rasvumine lähevad Eestile maksma üle 120 miljoni euro aastas

Tervise Arengu Instituudi värske analüüs näitab, et liigne kehakaal koormab Eesti tervishoiusüsteemi ja majandust enam kui 120 miljoni euroga aastas. Kõige kulukamaks probleemiks on südame-veresoonkonnahaigused ja kõrgvererõhktõbi.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske uuring toob välja, et ülekaalulisus ja rasvumine ei ole vaid individuaalne tervisemure, vaid kujutavad endast märkimisväärset koormust kogu Eesti riigieelarvele. Teadlaste hinnangul ulatuvad liigse kehakaaluga seotud otsesed ja kaudsed kulud aastas enam kui 120 miljoni euroni.

Kulude struktuur ja peamised diagnoosid

Uuringu juhtivautori Johann Saavaste ja tema meeskonna analüüs põhineb 2021. aasta tervise-, ravimi- ja sissetulekuandmetel. Töö eesmärk oli kaardistada 29 kehakaaluga seotud haiguse majanduslikku mõju. Otsesed tervishoiukulud, sealhulgas arstivisiidid, retseptiravimid ja haiglaravi, moodustasid vaadeldud perioodil 113 miljonit eurot, mis vastab ligikaudu seitsmele protsendile riigi kogu tervishoiueelarvest.

Südame-veresoonkonnahaigused on suurim kuluartikkel, neelates 58 miljonit eurot aastas. Eraldi diagnoosidest on kõige kulukam rasvumisest tingitud kõrgvererõhktõbi, mille ravimiseks kulub riigil enam kui 26 miljonit eurot. Tervisekassa andmetest nähtub, et 124 miljoni euro suurusest summast, mis on seotud kehakaaluga, läheb 50 miljonit ülekaalulisuse ja 74 miljonit rasvumise arvele.

Ühiskondlik mõju

Lisaks otsestele meditsiinikuludele kaotab riik aastas ligikaudu 12 miljonit eurot kaudsete mõjude tõttu, mis on seotud töövõime osalise kadumise või enneaegse surmaga. TAI andmetel on üle 60 protsendi Eesti täiskasvanud elanikkonnast ülekaalulised, kusjuures 26 protsenti elanikest kannatab rasvumise all. Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Central European Journal of Public Health.