Uuring: üle poole tunni kestev teekond jaoskonda suunab eestlase e-hääletama

Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitab, et kui valimisjaoskonda jõudmine võtab üle 30 minuti, eelistab suur osa Eesti valijaid e-hääletamist. Analüüs põhineb kuue valimise andmetel aastatest 2009-2023 ning lükkab ümber müüdi, et digihääletus soosib üksnes noori ja kõrgharidusega linnakodanikke.

Eesti valija teeb otsuse, kas hääletada elektrooniliselt või minna jaoskonda, suuresti lähtuvalt ühest praktilisest küsimusest: kui kaua see aega võtab? Tartu Ülikooli teadlaste värske uuring näitab, et 30-minutiline piir on kriitiline, kui teekond kodust valimiskasti juurde ja tagasi ületab selle läve, liigub oluliselt suurem osa valijatest digitaalsele hääletamisele.

Uurimisrühma juhtis Mihkel Solvak Tartu Ülikoolist. Meeskond analüüsis tuhandete valijate hääletamisharjumusi kuue erineva Eesti valimise andmete põhjal, mis ulatuvad 2009. aastast 2023. aastani. Tulemused ilmusid ajakirjas European Journal of Political Economy.

Mugavus võidab sisemise motivatsiooni üle

Uuring toob välja selge eristuse kahe otsuse vahel: mis paneb inimese üldse hääletama ja mis määrab, kuidas ta seda teeb. Usaldus riigi vastu ja poliitilised arutelud sõpradega mõjutavad seda, kas kodanik üldse läheb valima, kuid hääletusviisi valikul need tegurid enam kaalu ei oma. Seal astub lavale puhas logistika.

E-hääletamine ei ole seega ideoloogiline valik ega digientusiastide privileeg. See on mugav alternatiiv, mille poole pöördutakse siis, kui füüsiline hääletamine nõuab liiga palju vaeva.

Digikuristik? Pigem tasandaja

Uuringu üks üllatavamaid leide puudutab nn digitaalset lõhet. Levinud eeldus on, et uued digilahendused jätavad eakamad ja väiksema arvutioskusega inimesed kõrvale. Eesti andmed räägivad vastupidist.

Kui jaoskond asub kaugel, kaalub ajafaktor üles nii kasinad digioskused kui ka kõrge vanuse. Valijad, kes peavad oma arvutikasutust nõrgaks, kuid kellel tuleks paberhääle andmiseks sõita üle poole tunni, kasutavad e-hääletamist peaaegu sama sageli kui kogenud arvutikasutajad.

E-hääletus ei meelita peamiselt uusi valijaid poliitika juurde. Selle peamine roll on hoida kaasatuna need, kes muidu jätaksid hääletamata lihtsalt seetõttu, et jaoskond on liiga kaugel, hajaasustusega piirkondade elanikele kõrvaldab digihääletus reaalse füüsilise tõkke.