Uuring Tartus: võõrapärase eestlase pilamine aitab ühiskonnal identiteeti kaitsta

Tartu Ülikooli teadlane analüüsis, kuidas eestlased kasutavad "ameerikaliku eestlase" stereotüüpi kaitsemehhanismina. Uuringust selgub, et teiste üle naermine aitab kohalikel hirmust eesti keele ja identiteedi hääbumise ees üle saada.

Tartu Ülikoolis läbi viidud uurimus näitab, et eestlaste seas levinud stereotüüp nn amerikaniseerunud eestlasest ei ole pelgalt juhuslik nali, vaid sotsiaalne kaitsemehhanism. Doktorant Martin Nõmm analüüsis eesti kultuuritekste alates 1950. aastate väliseesti loomingust kuni tänapäevaste sotsiaalmeedia postitusteni ning leidis, et see kuju aitab ühiskonnal maandada hirmu eesti keele ja identiteedi hääbumise ees.

Teadustöö kohaselt on koomiline stereotüüp küll ajas muutunud, kuid säilitanud oma keskse olemuse. Aastakümneid tagasi naeruvääristati väliseesti näidendites ameerikalikku rikkust ihalevaid tegelasi, kes rääkisid inglise-eesti segakeelt ehk estonglishit. Tänapäeval on sellise „mikihiirestumise“ sümboliteks kujunenud näiteks telesarja "Õnne 13" värvikas tegelane Thor-Björn Margna või internetis tuntust kogunud paroodiakarakter „Älice megaa põnev elu“.

Uurimus toob välja, et seda kuvandit on kasutatud ka poliitilistes protsessides ja avalikus diskursuses. Näiteks toonitasid meediaväljaanded ja paroodiasaated korduvalt endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese võõrapärast aktsenti, luues temast avalikkuse ees koomilise kuvandi.

Nõmme hinnangul tekib konflikt kahe kultuuriruumi põrkumisel, kus ebakõla tõttu tekkinud üleolekuhuumor toimib grupi ühtekuuluvustunde tugevdajana. See pakub kohalikele kindlustunnet olukorras, kus läänelik populaarkultuur ja inglise keel tungivad igapäevaellu. Tulemused avaldati ajakirjas Keel ja Kirjandus.