Uuring: Tartus kuumeneb pügatud muru kuumalaine ajal peaaegu asfaldi tasemele

Eesti Maaülikooli teadlaste Tartus tehtud mõõtmised näitavad, et hoolikalt niidetud muru salvestab kuumalaine ajal ohtralt soojust. Loodusliku ja kõrgema taimestikuga alad pakuvad seevastu linnakeskkonnas märgatavalt jahedamat keskkonda.

Eesti Maaülikooli teadlaste värske analüüs näitab, et palaval suvepäeval võib hoolikalt pügatud muruplats Tartus kuumeneda peaaegu samaväärselt musta asfaldiga. See omadus muudab koduaiad, mida inimesed peavad sageli lõõgastumiseks ideaalseks, hoopis kohalikeks soojusallikateks.

Teadlaste rühm, mida juhtis Kaupo Kokamägi, kaardistas Tartu elamurajoone ajal, kui õhutemperatuur ületas 27 kraadi. Mõõtmised teostati droonide abil, mis kandsid peal soojus- ja erikaameraid, võimaldades täpselt eristada erinevate pindade temperatuure.

Tulemused näitasid selget vahet hooldusviiside vahel. Lühikeseks niidetud muru keskmine pinnatemperatuur ulatus üle 40 kraadi, jäädes alla vaid avatud mullapinnale, hoonete katustele ja asfaltteedele. Seevastu niitmata ja vabalt kasvada lastud rohttaimestik oli keskmiselt ligi seitse kraadi jahedam. Kõige tõhusamad temperatuuri alandajad olid puud ja põõsad, mille pinnatemperatuur jäi 31 kraadi juurde.

Taimede looduslik jahutusefekt

Muru liigne pügamine vähendab taimede lehepinda, mis omakorda pärsib nende võimet vett aurustada ja ümbrust jahutada. Sagedane masinatega niitmine tihendab maapinda, vähendades mulla veepidavust ja jättes maapinna päikesele otse avatuks.

Kõrgem rohi ning puittaimestik toimivad linnaruumis kui looduslikud kliimaseadmed, pakkudes varju ja aurustades niiskust. Teadlaste sõnul on see asjaolu kriitilise tähtsusega eriti nendes naabruskondades, kus haljastust on vähe. Ajakirjas Landscape Ecology avaldatud uuring tõdeb, et linnakeskkonna jahedus ei sõltu üksnes suurtest parkidest, vaid ka tuhandete eraomanike haldusotsustest oma aedades.