Uuring: tänapäeva suurlinnaelu ja ühismeedia kurnavad inimese muistset aju

Teadlased selgitavad, et inimese aju pole evolutsiooniliselt kohastunud tänapäeva linnade ja digimaailma infoküllusega. See vastuolu tekitab stressi ja läbipõlemist, kuna meie psüühika otsib endiselt 150-liikmelist hõimukogukonda.

Inimene on oma evolutsioonilise arengu jooksul kohastunud elama väikeses, umbes 150-liikmelises rühmas, kus sotsiaalsed sidemed olid tihedad ja kõik tundsid kõiki. See on aga suures vastuolus tänapäeva suurlinnade ja globaalse digimeedia reaalsusega, kus puutume iga päev kokku lugematute võõraste ja pideva infovooga.

Singapuri ja Austraalia ülikoolide teadlaste värske analüüs, mis avaldati ajakirjas Behavioral Sciences, toob välja, et just see vastuolu on üheks peamiseks tänapäeva vaimse tervise murede, ärevuse ja läbipõlemise allikaks. Ehkki elame füüsiliselt turvalisemal ja mugavamal ajal kui kunagi varem, on meie muistne aju pidevas häireseisundis.

Evolutsiooniline võistlusmoment

Uuringust selgub, et sotsiaalmeedia ja ekraanide vahendusel nähtav pidev edukus, rikkus ja ilu panevad aju alateadlikult uskuma, et oleme lakkamatus võistluses ressursside ja staatuse nimel. Iidsetel aegadel oli staatuse langus või grupist väljajäämine eluohtlik, mistõttu reageerib meie psüühika ka tänapäevastele sotsiaalsetele olukordadele sarnase stressireaktsiooniga, isegi kui otsest ohtu elule ei ole.

See stressimehhanism viib inimeste käitumises sageli äärmusteni. Ühest küljest võib see tekitada impulsiivset ja riskantset käitumist, kus püütakse saavutada kiiret rikkust või demonstreeritakse luksust, et staatust tõsta. Teisalt tekitab pidev ebaõnnestumise tunne paljudes allaandmist. Inimesed võivad tööelus panustamist vähendada või loobuda pere loomisest, kuna ühiskonnas tajutav konkurents tundub ülejõukäivana.

Väljapääs digimürast

Teadlaste hinnangul on organismi pideva stressiseisundi üks peamisi põhjuseid just evolutsiooniline sobimatus keskkonnaga. Lahendusena soovitatakse vähendada nutiseadmete kasutamist ja piirata ühismeedia tarbimist, et anda ajule puhkust pidevast võrdlusmomendist.

Lisaks rõhutavad eksperdid, et vaimset tasakaalu aitab taastada looduses viibimine ja keskendumine vahetule, silmast-silma suhtlusele väiksemas ja stabiilsemas inimgrupis, mis on omane meie loomupärasele elukorraldusele.