Uuring: Soome valitsuse kärpemeetmed on kasvatanud vaesust ja süvendanud ebavõrdsust

Majandusinstituudi Labore värske analüüs näitab, et peaminister Petteri Orpo valitsuse reformid on Soomes vaesust suurendanud. Kõige vähekindlustatumate elanike sissetulekud on märgatavalt langenud, samal ajal kui ühiskonna kõige jõukam viis protsenti on oma tulusid kasvatanud.

Soomes 18. augustil avaldatud majandusinstituudi Labore värske uuring toob välja, et valitsuse kehtestatud kärped on oodatust tugevamini mõjutanud riigi vähekindlustatud elanikke. Analüüs näitab, et peaminister Petteri Orpo valitsuse tehtud fiskaalotsused on soodustanud sissetulekute ebavõrdsuse kasvu.

Statistiliste mudelite põhjal on kõige madalama sissetulekuga viie protsendi elanikkonna aastased tulud vähenenud keskmiselt 828 eurot, mis moodustab nende kogusissetulekust ligikaudu seitse protsenti. Vastupidises suunas on liikunud kõige jõukam viis protsenti elanikkonnast, kelle sissetulekud on samal ajal kasvanud keskmiselt 2137 euro võrra ehk ligi kaks protsenti.

Vaesuse kasv ja mõju peredele

Uuringu kohaselt on valitsuse otsuste tulemusena madala sissetulekuga inimeste arv Soomes kasvanud ligi 99 000 inimese võrra. Madala sissetulekuga elanikkonnaks loetakse siinjuures neid, kelle sissetulek jääb alla 60 protsendi riigi mediaansissetulekust.

"Inimesi, kelle sissetulekud langevad alla vaesuspiiri, on muutumas rohkemaks ja vaesus puudutab kodanikke sügavamalt. See tähendab, et vähekindlustatute arv kasvab ning nende inimeste finantsolukord, kelle sissetulek oli juba varem madal, on veelgi halvenenud," kommenteeris Labore juhtivteadur Milla Nyyssölä.

Muutused on mõjutanud ka lapsi. Uuringust selgub, et vaesuses elavate laste arv on kasvanud 26 000 võrra. Praeguse seisuga elab 18,4 protsenti Soome lastest madala sissetulekuga leibkondades, mis on 2,6 protsendipunkti enam kui enne seadusemuudatuste jõustumist.

Kärbete ulatus ja eesmärgid

Labore uuring toob esile, et sotsiaaltoetuste kärped on tabanud eriti valusalt madalama palgaga töötajaid, kes kasutavad toetusi lisasissetulekuna. "Kärped ei puuduta ainult tööturu välist elanikkonda. Sotsiaalväljamaksed täiendavad paljude töötavate inimeste sissetulekuid. Toetuste vähendamine süvendab vaesust ka töötavate inimeste seas," selgitas Nyyssölä.

Valitsus on sotsiaaltoetuste, sealhulgas töötuskindlustushüvitiste, õppetoetuste ja eluasemetoetuste, arvelt kärpinud riigieelarvet ligikaudu 1,8 miljardi euro ulatuses. Samas on riigi kulutused toimetulekutoetustele kasvanud sadade miljonite eurode võrra, kuna üha rohkem inimesi on olnud sunnitud pöörduma viimase instantsi sotsiaalabi poole.