Uuring: soolestiku mikrobioom võib selgitada korduva jämesoolevähi riski

Kuigi soolepolüüpide eemaldamine on üks tõhusamaid jämesoolevähi ennetusmeetmeid, säilib opereeritud patsientidel siiski keskmisest kõrgem haigestumisrisk. Uus uuring viitab, et selle pikaajalise meditsiinilise mõistatuse võti võib peituda soolestiku mikrobioomis.

Jämesoolevähi ennetuses on soolepolüüpide eemaldamine kaua olnud kuldstandard, ent teadlasi on aastaid häirinud üks kummastav asjaolu: patsientidel, kellelt polüübid eemaldatakse, on haigestumisrisk siiski kõrgem kui tavaelanikkonnal. Värske uuring pakub sellele nähtusele uue seletuse, vastus võib peituda inimese soolestiku mikrobioomis.

Mikrobioom ehk soolestikus elavate mikroorganismide kogukond on viimastel aastatel muutunud meditsiiniuuringute keskseks teemaks. Teadlased on leidnud seoseid soolestiku bakteriaalse koosseisu ja mitmete haiguste, sealhulgas vähkide vahel. Nüüd viitavad uued andmed, et just mikrobioomi koosseis võib olla tegur, mis selgitab, miks mõned polüüpide eemaldamisest taastunud patsiendid haigestuvad jämesoolevähi korduvalt.

Uuringu tulemused avavad võimaluse, et tulevikus saab mikrobioomi analüüsi abil tuvastada kõrgendatud riskiga patsiente juba varakult ning kohandada nende järelravi ja seiret vastavalt. See tähendab, et ühtne järelvalveprotokoll võiks tulevikus asenduda individuaalse lähenemisega, mis arvestab iga patsiendi soolestiku eripäraga.

Teadlased rõhutavad, et uuringutulemused vajavad veel täiendavat kinnitust laiematel patsiendigruppidel, kuid suund on paljulubav. Jämesoolevähi varajane avastamine ja isikupärastatud ennetusmeetmed on globaalselt üks onkoloogia prioriteete, kuna tegemist on ühe levinuima vähivormiga maailmas.