Uuring: riiklik käendamine ei piisa energeetika suurinvesteeringute jaoks

Uue uuringu järgi ei ole riiklik käendamine piisav, et meelitada suurinvesteeringuid energeetikasektorisse. Uuringus küsitletud investorid rõhutavad, et riik peab esmalt välja töötama selge strateegia, mis määrab ära, millised suurprojektid on arendamisele prioriteetsed.

Energeetikasektori arengu küsimused on muutunud Eestile kriitiliselt oluliseks, kuid otsuste tegemine investeeringute meelitamisel osutub keerulisemaks kui senini arvati. Hiljuti avaldatud uuringu tulemused näitavad, et üksi riiklik finantsgarancia ei ole piisav vahend, et äratada potentsiaalsete investorite huvi suurte energiaprojektide vastu.

Uuringu koostajad küsitlesid erinevaid investoreid ja nende tagasiside oli üheselt suunatud: riigil puudub selge ja pikaajaline tegevuskava. Investorid märkisid, et enne käenduste pakkumist peab riik määratlevalt välja selgitama, milliste konkreetsete projektidega ta soovib tegeleda. See hõlmab otsuseid tuumaenergia, taastuvenergiate, jaotusvõrgu moderniseerimise või muude valdkondade eelistamise osas.

Probleem seisneb selles, et investorid otsivad kauakestvat partnerlussuhet, mille aluseks on ühine nägemus tulevikuks. Kui riik pakub vaid finantskäendust ilma selge strateegiaata, jääb investoritele ebakindel tunne projekti stabiilsuse ja pikaajalise tasutiivuse suhtes. Tõhusate suurinvesteeringute jaoks vajalik usaldus kasvab läbi transparentse planeerimise ja selgete prioriteetide määratlemise.

Uuring viitab, et energeetikasektori arengut saab kiirendada vaid juhul, kui riik võtab aktiivsema rolli strateegilise planeerimise ja valikute tegemisega. Käendusmehhanismid on vaid osa lahendusest, samal ajal nõudvad investorid, et riik näitaks juhti, näitaks selgeid sisendeid ja seaks konkreetsed eesmärgid energiakatkestustest ja kliimamuutustest tingitud väljakutsetele.