Uuring: panditopside süsteem Eestis võib loodust rohkem kahjustada kui ühekordsed nõud

Eesti Maaülikooli värske magistritöö tulemused näitavad, et praeguse tagastusmääraga on üritustel kasutatavad korduskasutatavad plasttopsid keskkonnale kahjulikumad kui ühekordsed alternatiivid. Keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks peaks iga topsi kasutama vähemalt kuus kuni seitse korda.

Eesti Maaülikooli magistrant Marleen Talve analüüsis oma lõputöös, et kehtiv panditopside süsteem on keskkonnale praeguses vormis koormavam kui ühekordsete nõude kasutamine. Kuigi 2024. aastal kehtestatud piirangud ühekordsele plastikule olid ajendatud Euroopa rohelisest kokkuleppest, näitab analüüs, et praktiline tulemus võib olla vastupidine soovitatule.

Keskkonnajälg ületab ühekordsete nõude oma

Talve uuringust selgub, et korduskasutatava topsi keskkonnamõju on 2,78 mikropunkti, samas kui ühekordsel plasttopsil on see 2,64 ja paberist topsil 2,52 mikropunkti. Sellise erinevuse peamiseks põhjuseks on topsi lühike eluiga, Eestis kasutusel olevad panditopsid jõuavad ringluses olla keskmiselt vaid viis korda, enne kui need süsteemist kaovad või hävivad.

Selleks, et korduskasutuse keskkonnasäästlikkus ületaks ühekordsete nõude oma, peaks iga topsi kasutama vähemalt kuus kuni seitse korda. "Ekslik on arvata, et korduskasutatav plasttops on automaatselt loodussõbralikum," märgib Talve. Ta lisab, et praegune mudel ei täida oma eesmärki, kuna toodete ringlus on liiga lühiajaline.

Logistilised takistused ja ärimudel

Probleemi süvendab logistika ja puhastamisega seotud kulu. Kuna üritused toimuvad üle kogu riigi ning paljudes kohtades puudub kohapealne pesemisvõimekus, tuleb topse pidevalt transportida. See tähendab täiendavat energiakulu ja heitmeid. Mõnel juhul on tuvastatud, et tühjade topside vedu raskete plastikust transpordikastidega kahekordistab transpordiga seotud keskkonnakahju.

Samuti kritiseerib Talve ärimudelit, kus firmadel võib puududa otsene huvi süsteemi tõhusaks muutmiseks. "Võimalik, et ettevõtetel polegi huvi, et topsid kiiresti ja mugavalt tagastataks, sest iga kadunud topsi pealt jääv pandiraha on nende puhaskasum," selgitab ta. Lisaks soodustab süsteemi lekkimist asjaolu, et üritused lasevad toota eridisainiga topsid, mida külastajad soovivad mälestuseks koju kaasa võtta.

Süsteem vajab sihipärast muutust

Talve hinnangul pole praegune riiklik lähenemine, mis keelustas ühekordsed nõud universaalselt, olnud kõige tulemuslikum. Ta pakub välja, et korduskasutatavad topsid peaksid olema prioriteetsed suuremates kontserdisaalides ja areenidel, näiteks Unibet Arenal, kus on olemas vajalik infrastruktuur topsi kohapealseks pesemiseks ja hoiustamiseks. Selline lahendus välistaks transpordist tuleneva koormuse ja tagaks nõude pikema eluea.