Uuring: narkoos ei peata aju keeleosade tööd

Rahvusvahelise uuringu kohaselt jätkab inimese aju sõnade töötlemist isegi üldnarkoosiajal. Ajakirja Nature avaldatud uurimustöö näitab, et aju süvaosad suudavad narkoosiajal kuuldud lauseid ennustada ja neid aktiivselt töödelda.

Rahvusvaheline neuroteatsiuuringute tiim avaldas Nature ajakirjas uurimuse, mis paljastab senini teadmata neuroloogistest mehhiismi: inimese aju jätkab keeleteabe töötlemist ka üldnarkoosiajal. Samal ajal kui patsient on sügavas koomalaadses seisundis, mille iseloomustab teadvuse kadumine, mälu häirumine ja valutaju maandamine, aktiveerub tema aju süvaosa siiski sõnadele reaktsiooniga.

Uuringus analüüsiti narkoos all olevate patsientide ajutegevust, kasutades neomagnetoentsefalograafiat, mis registreerib ajus elektrimakettiivsust üksikasjaliselt. Uurijad esitasid patsientidele kuulmisega keelesteave korral, nii terveid lauseid kui ka häiritud versioone neist. Tulemused näitasid, et aju süvaosad mitte ainult ei tuvastanud sõnu, vaid suutsid ka ennustada, kuidas lause logilisel kujul jätkub.

Need leiud tähendavad meditsiini seisukohast mitut olulist implikatsiooni. Esiteks saavad uurijad paremini mõista teadvuse füüsilist alust ja kuidas informatsioon jõuab ajus töödeldavate tasandite vahel. Teiseks võivad tulemused aidata täiustada kommunikatsiooni meetodeid patsientidega, kes on teadvuseta seisundis, näiteks minivegletatiivses seisundis või krooniliselt minimaalse teadlikkusega seisundis.

Neuroteatsiuuringud näitavad, et aju keel-seotud funktsioonid on üllatavalt vastupidavad ja aktiveeruvad isegi füüsioloogiliste protsesside dramaatilisel inhibeerimisel, mille tekitab üldnarkoos. See avastus muudab meie arusaami sellest, kuidas kõrgendatud ajufunktsioonid ja teadvus on organiseeritud ning kuidas need kannatavad anesteetilistest aine oiga.