Uuring: mikroplastid muldades toimivad mürkide edasikandjatena Euroopas

Euroopas läbi viidud ulatuslik teadusprojekt näitab, et kõikides analüüsitud põllumajandusmaades leidub mikroplasti. Need osakesed toimivad mürkide ja bakterite «Trooja hobusena», ohustades mullaökosüsteeme ja toiduohutust.

Viieaastane rahvusvaheline uurimisprojekt tuvastas mikroplasti igal uuritud põllumajanduslikul maatükil 11 Euroopa riigis. Kokku 227 põllumassiivi hõlmanud uuringud näitavad, et plastireostus on muldades levinud, olles sageli seotud nii praeguste põlluharimisvõtete kui ka varasema maakasutusega.

Mikroplast kui reostuse kandja

Analüüsid paljastasid, et plastiosakesed loovad mulla mikroobidele uusi elupaiku, mida nimetatakse plastisfääriks. Need pinnad toimivad omamoodi «Trooja hobusena», mis seovad endaga pestitsiide, veterinaarravimeid ja muid saasteaineid, kandes neid edasi sügavamale mulda. Šveitsis tehtud vaatlused näitasid selget seost: enim rehvikulumist pärinevaid plastiosakesi sisaldavad põllud olid ka kõige suurema mürkide ja raskemetallide kontsentratsiooniga.

Edoardo Puglisi, Piacenza Püha Südame Katoliku Ülikooli mikrobioloogiaprofessor, selgitas, et mida väiksem on mikroplast, seda kergemini seob see endaga saasteaineid, mikroobe ja DNA-d. See mehhanism soodustab patogeenide levikut ning suurendab antibiootikumiresistentsete geenide esinemist mullas. Uuringud kinnitavad, et pestitsiidide olemasolu vaid võimendab seda protsessi.

Mõju taimedele ja elustikule

Reostus ei mõjuta vaid mulla keemilist koostist, vaid otseselt ka elusorganisme. Näiteks vihmaussid, kes mängivad võtmerolli toitainete ringluses, kannatavad mikroplastiga kokkupuutel häirete all. Samuti on täheldatud negatiivset mõju taimede arengule: salatitaimedel, mis puutusid kokku suurema plastisisaldusega, vähenes lehepind, klorofülli hulk ja üldine biomass.

Need negatiivsed efektid muutusid veelgi märgatavamaks põuaperioodidel, mis viitab mikroplasti ja kliimastressi koosmõjule. Uuringu ühe autori, Wageningeni Ülikooli teaduri Esperanza Huerta Lwanga sõnul on kord mulda sattunud plasti praktiliselt võimatu eemaldada. Ta rõhutas, et ka biolagunevad plastid ei ole automaatselt ohutumad, kuna ka need lagunevad mikroplastiks ja võivad ökosüsteemi kahjustada.

Vajadus uue poliitika järele

Teadlaste hinnangul peab keskkonnapoliitika senisest enam arvestama plastireostuse kumulatiivse mõjuga. Praegused hindamismeetodid käsitlevad saasteaineid sageli eraldiseisvalt, kuid uuringu tulemused näitavad, et koosmõjus võivad need tekitada ohtlikumaid kooslusi. Teadlased nõuavad standardiseeritud seiret, täielikku läbipaistvust plastitootjatelt ja põhjalikumaid riskianalüüse, mis arvestaksid mikroplasti vastasmõju teiste põllumajanduses kasutatavate kemikaalidega.