Uuring: Malta kiviaja kütid pidid nappide ressursside tõttu Vahemerd ületama

Arvutimudelitel põhinev uuring näitab, et ligi 10 000 aastat tagasi Maltal elanud küttide kogukonnad ei olnud saarele lõksu jäänud, vaid navigeerisid süstemaatiliselt üle 80-kilomeetrise meretee. Ressursside nappus saarel sundis inimesi säilitama püsivat ühendust mandriga.

Umbes 10 000 aastat tagasi Maltal elanud kütid-korilased olid osavad meresõitjad, kes suutsid Vahemerd ületada juba aastatuhandeid enne purjede leiutamist. Liverpooli ülikooli ja Max Plancki instituudi teadlaste hiljutine analüüs, mis põhineb kõrge eraldusvõimega kliimasimulatsioonidel ja merepõhja batümeetrilistel kaartidel, kummutab arvamuse, et saarerahvas oli toona ülejäänud maailmast isoleeritud.

Ressursside nappus sundis rändama

Kliimamudelite kohaselt kadus Sitsiiliat ja Maltat ühendanud maismaasild umbes 14 200 aastat tagasi, mil kliima soojenedes maailmamere tase tõusis. Teadlased arvutasid saare iidse maastiku netoproduktsiooni, kasutades selleks nn Miami mudelit, mis prognoosib taimestiku kasvukiirust temperatuuri ja sademete põhjal. Analüüs näitas, et Malta tollane ökosüsteem oli äärmiselt kasin, suutes maksimaalselt ära toita vaid 144 kuni 170 inimest.

Bioloogiliselt elujõuline asurkond, mis suudaks vältida sugulusaretuse riske ja hääbumist, vajab aga vähemalt paari tuhande inimese suurust genofondi. Uuringu juhtivautori James Blinkhorni sõnul välistavad arheoloogilised leiud võimaluse, et tegemist oli lihtsalt maismaasilla uppumisel lõksu jäänud grupiga. Inimesed pidid saarel edukalt vastu pidama vähemalt tuhatkond aastat, mis eeldas pidevat juurdevoolu väljastpoolt.

Navigeerimine avamerel

Sitsiiliast Maltale jõudmiseks tuli mesoliitikumi küttidel ette võtta üle 80-kilomeetrine meretee. Kuna toona puudusid purjelaevad, toimus navigeerimine tõenäoliselt aerude ja algeliste puidust alustega, mis eeldas sügavaid teadmisi hoovustest ning taevakehade järgi orienteerumisest. Väljakaevamised toetavad mudeli järeldusi, näidates, et Malta asukad sõltusid peamiselt saare hirvepopulatsioonist ega tegelenud intensiivse kalapüügiga, mis kinnitab vajadust toiduressursside täiendamiseks väljastpoolt.

Vahemerd tuleks seega käsitada pigem varajase meresõidu hälli ja ühendustee kui ületamatu tõkkena. Teadlaste arvutused ja järeldused on avaldatud ajakirjas PNAS Nexus.