Uuring: ligi viiendik lastest puutub treenerite poolt kokku väärkohtlemisega

Sotsiaalkindlustusameti tellitud uuringust selgub, et 18 protsenti vanematest on täheldanud treeneri või juhendaja kohatut käitumist lapse suhtes. Spordipsühholoog Snezana Stolyarova rõhutab, et kuigi agressiivne juhendamine võib tuua hetkelise tulemuse, kahjustab see lapse vaimset arengut ja tekitab hirmu.

Sotsiaalkindlustusameti tellitud Emori uuring paljastab murettekitava statistika treeningute kvaliteedist: 37 protsenti vanematest kahtlustab, et nende laps on kokku puutunud vähemalt ühe väärkohtlemise vormiga. Kõige sagedamini esineb kiusamist, naeruvääristamist või kaaslaste ringist välja jätmist, kuid ligi viiendik vanematest on märganud ka treenerite või juhendajate lubamatut käitumist.

Ehkki 90 protsenti lapsevanematest hindab üldiselt huvitegevust lapse arengule kasulikuks, näitavad uued andmed, et osa treeninguid toimub hirmukultuuri viljeledes. Spordipsühholoog Snezana Stolyarova nendib, et spordiringkondades on veel liialt levinud eksiarvamus, nagu oleks karmi käega treener ainus viis tulemusteni jõudmiseks.

Hirm ei asenda õppimist

Stolyarova selgitusel toob agressiivne surve kaasa küll kiire reaktsiooni, kuid pikas perspektiivis on see lastele kahjulik. "Kui treener karjub lapse peale või ähvardab, siis laps sooritab nõutud hüppe hirmust, mitte oskusest. Ajus seostub see tegevus ohuga ning pikapeale hakkab laps trenni ja võistlusi pelgama," selgitas psühholoog.

Tema sõnul on lapsele vaja seada selged raamid ja distsipliin, kuid see on võimalik ka ilma alandamise ja solvamiseta. Ülemäärane surve röövib noorelt sportlaselt võimaluse arendada omaenda mõtlemisoskust ja eneseregulatsiooni, muutes ta sõltuvaks välistest käsklustest.

Vanemate vastutus keskkonna kujundamisel

Psühholoog rõhutab, et muutus algab täiskasvanutest. Kuni ühiskonnas valitseb hoiak, et spordis on karm kohtlemine paratamatus, ei muutu midagi. Vanemad ei peaks sellist käitumist aktsepteerima, vaid vajadusel sekkuma ja pöörduma probleemiga spordiklubi juhtkonna poole.

"Me näeme teiste riikide eeskujusid, kus treeningprotsess põhineb dialoogil ja toetusel. See on võimalik ka Eestis, kuid selleks peame me lõpetama vägivalla tolereerimise spordis," lisas Stolyarova.