Uuring: jaanipäevale kulutavad kõige rohkem keskealistest mehed, kellel on lapsed

Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et jaanipäevale kulutavad Eestis kõige rohkem keskealistest kõrgharidusega mehed, kes töötavad juhtivatel ametikohtadel ja kellel on alaealisi lapsi. Piirkondlikult on kõige heldematest kulutajatest Põhja-Eesti elanikud väljaspool Tallinna. Tallinnas ja Kirde-Eestis jäetakse pühade kulutused enamasti tegemata.

Turu-uuringute AS-i värske uuring paljastab, kes Eestis jaanipäevale kõige rohkem raha kulutab: tüüpiline suure jaanieelarve pidaja on keskealisest, kõrgharidusega, suhtes olev mees, kellel on lapsed ja kes töötab juhtival ametikohal.

Põhja-Eesti elanikud kõige heldematest

Piirkondlik võrdlus toob esile selge lõhe pealinna ja maapiirkondade vahel. Tallinnast väljaspool elavad Põhja-Eesti elanikud kulutavad pühadele kõige rohkem, selles piirkonnas plaanib 21% elanikest kulutada üle 100 euro. Maapiirkondades kavatseb täiendavaid kulutusi teha 55% elanikest.

Lõuna-Eestis plaanib 28% küsitletutest kulutada kuni 50 eurot ning 17% 50-100 eurot. Seevastu Tallinnas ja Kirde-Eestis hoidub pühadeostudest vastavalt 45% ja 49% elanikest.

«Värsked andmed peegeldavad selgelt Eesti ühiskonna sotsiaal-majanduslikku reaalsust, kus pühade mastaap sõltub otseselt rahakoti paksusest,» selgitas Turu-uuringute AS-i analüütik Irina Strapachuk.

Mehed kulutavad rohkem kui naised

Soolises lõikes on mehed kulutamiseks oluliselt rohkem valmis kui naised. Üle 100 euro plaanib jaanipäevale kulutada 19% meestest, naiste seas on see näitaja vaid 10%. Koguni 46% naistest ei plaani pühade peale üldse midagi kulutada.

Rahvuslik jaotus näitab samuti selgeid erinevusi: eestlastest ei plaani täiendavaid kulutusi 37%, muust rahvusest elanike seas ulatub see näitaja 51%-ni.

Lahutatutel ja leskedel kulutused minimaalsed

Alaealiste lastega peredele on jaanipäev suurim kuluartikkel, neis majapidamistes plaanib 22% vastanutest kulutada üle 100 euro. Abielus või suhtes olevate inimeste seas jätab pühadeeelarve nulliks vaid 32%.

Lahutatutest ei plaani lisakulutusi 54% ja leskedest 50%.

Vanuseliselt kulutavad kõige rohkem 35-49-aastased: sellest grupist kavatseb üle 100 euro kulutada 23% vastanutest. Üle 75-aastastest jätab kulutused tegemata 46%.

Haridus ja sissetulek määravad kulutused

Kõrgharidusega inimestest ei plaani jaanipühade peale kulutada 32%, madalama haridustasemega vastanutest aga 47%. Ettevõtjad, juhid ja tippspetsialistid panustavad pühadesse kõige rohkem, selles grupis kulutab üle 100 euro 27% inimestest.

Madalama sissetulekuga leibkondades, kus sissetulek pereliikme kohta jääb alla 500 euro kuus, loobub pühadeostudest 66% vastanutest. «Sooline ja rahvuslik jaotus näitab, et pühade tähistamise majanduslik koormus jaotub ühiskonnas väga erinevalt,» tõdes analüütik Strapachuk.