Uuring: Ida-Virumaa noored kaaluvad lahkumist ja elanikke vaevavad vaimse tervise mured

Tartu Ülikooli sotsioloogide küsitlus näitab, et ligi pooled Ida-Virumaa noored soovivad maakonnast lahkuda. Elanike rahulolu pärsivad lisaks vaimse tervise probleemid ja ebakindlus tuleviku tööturu suhtes.

Tartu Ülikooli sotsioloogide tänavu läbi viidud ulatuslik uuring enam kui 1200 Ida-Virumaa elaniku seas toob esile maakonna tõsised demograafilised ja sotsiaalsed kitsaskohad. Kõige murettekitavamaks trendiks on noorte ränne: ligi pooled 18-24-aastased kohalikud plaanivad maakonnast lahkuda, otsides paremaid võimalusi hariduse omandamiseks ja karjääri alustamiseks mujal Eestis või välismaal.

Vaimne tervis nõuab sekkumist

Andmed näitavad selget vajadust tervishoiusüsteemi tugevdamiseks. Uuringu kohaselt on veerandil Ida-Virumaa elanikest üldistunud ärevushäire ning sama suur osa vastanutest tunneb kalduvust mõõdukasse depressiooni. Kerge ärevustase puudutab peaaegu poolt elanikkonnast. Meditsiinivaldkonna ekspertide hinnangul on olukord eriti kriitiline vaimse tervise teenuste ja hambaravi kättesaadavuse osas, kus puudujäägid mõjutavad otseselt elanike üldist toimetulekut.

Sotsioloogid rõhutavad, et tervishoiupoliitika vajab Ida-Virumaal kohandamist vastavalt kohalikule keele- ja kultuuriruumile. Praegune süsteem ei jõua piisavalt efektiivselt nendeni, kes abi vajavad, mistõttu on vajalik nii spetsialistide arvu suurendamine kui ka häiretega seotud häbimärgistamise vähendamine.

Tööturu ebakindlus ja ettevõtlikkus

Majanduslikus plaanis valitseb piirkonnas suur ebakindlus. Kaks kolmandikku vastanutest kardab, et käimasolevad majanduslikud ümberkorraldused halvendavad nende võimalusi leida sobivat tööd. Kuigi praegused töötajad on oma ametikohtadega üldiselt rahul, nähakse väärtusliku tööna eelkõige turvalist ja stabiilset positsiooni, mitte pelgalt palgatööd.

Samas on elanike seas märgatav huvi ettevõtluse vastu. Kuigi praegu tegutseb ettevõtjana umbes 13% tööealisest elanikkonnast, plaanib ettevõtlusega alustada kolmandik 18-34-aastastest elanikest. Takistuseks on sageli oskusteabe puudus ning vähene ligipääs stardirahastusele või ruumidele. Paljud noored näevad tulevikku insenerivaldkonnas, mis pakub võimalusi siduda tehniline haridus oma äriideedega.

Lahendused noorte hoidmiseks

Uuringu autorid pakuvad lahendusena välja tervikliku stardipaketi, mis aitaks noori maakonda siduda. See kätkeks endas hariduse, praktika, esimese töökoha ja eluaseme pakkumist ühtse süsteemina. Praegune praktika, kus iga teenus on eraldiseisev, ei suuda pakkuda noortele piisavat turvatunnet iseseisva elu alustamiseks.

Kuigi õiglase ülemineku fond on toonud maakonda märkimisväärseid investeeringuid, tõstatavad analüütikud küsimuse jätkusuutlikkusest. Pärast rahastusperioodi lõppu peab piirkond suutma ise areneda, mistõttu on vajalik panustada just kohalikesse algatustesse ja kogukonnajuhtidesse. Praegu on vabatahtlik tegevus küll spontaanselt levinud, kuid selle muutmine püsivaks ja organiseeritud kodanikuühiskonnaks eeldab sihipärasemat tuge ja bürokraatia vähendamist.