Uuring hoiatab: enamik Euroopa looduslikke mesilasi on hääbumas

Värske teadustöö kohaselt on alates 1921. aastast Euroopas vähenenud enamiku mesilaste ja ligi poole sirelaste arvukus, mis ohustab toidujulgeolekut ja ökosüsteemide stabiilsust.

Uuring, mis hõlmas andmeid alates 1921. aastast, paljastab murettekitava suundumuse: Euroopa looduslike mesilaste ja ligi poole sirelaste populatsioonid on viimase sajandi jooksul märgatavalt kahanenud. Järeldused avaldati ajal, mil Jerevanis, Armeenias algas ÜRO elurikkuse tippkohtumine COP17.

Andmed, mis katavad 88% Euroopa mesilaste ja sirelaste liikidest, viitavad sellele, et tolmeldajate kooslused on muutunud. Teadlaste sõnul on toimunud tundlikumate liikide järkjärguline kadumine ning nende asemele on tõusnud vaid väike osa vastupidavamaid liike. Erandiks on vaid Alpide piirkond, kus mesilaste seisund pole niivõrd halvenenud. Muudes regioonides, eriti Atlandi ja mandriosas, on liikide mitmekesisus püsivalt langenud.

Mõju toidutootmisele

Ligi 90% looduslikest õistaimedest ja üle kolmveerandi olulisematest põllukultuuridest vajavad tolmeldamist. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on hoiatanud, et tolmeldajate kadumine käivitab ahelreaktsiooni, mis nõrgestab ökosüsteemide võimet kohaneda kliimamuutustega. See mõjutab otseselt inimeste toidulauda ja põllumajanduse stabiilsust.

Uuringu juhtivautor, Hispaania Riikliku Teadusnõukogu ökoloog Carlos Martínez-Núñez, rõhutas, et praegune pilt on petlik. «Asjaolu, et mõnede liikide arvukus täna kasvab, ei tähenda, et nad jäävad võitjateks ka kliimamuutuste ja elupaikade hävimise intensiivistudes,» selgitas Martínez-Núñez.

Teadlaste hoiatus

Kuigi uuring leidis, et 91% liikidest, mida on viimase sajandi jooksul logitud, on kohatud ka aastatel 2001-2020, on nende levila ja elupaikade hõivatus üldiselt vähenenud. Baskimaa Kliimamuutuste Keskuse (BC3) keskkonnauurija Ainhoa Magrach märkis, et tulemused kinnitavad ammuseid kahtlusi.

«Varem tuli suurem osa tõendusmaterjalist vaid mõnest Loode-Euroopa riigist, nagu Ühendkuningriik, Belgia ja Holland,» tõdes Magrach. «See töö näitab, et muster on omane tervele kontinendile.» Praegune tippkohtumine Jerevanis keskendub muuhulgas eesmärkidele kaitsta 30% maismaast ja merest ning reformida 500 miljardi dollari ulatuses keskkonda kahjustavaid subsiidiume.