Uuring: globaalne soojenemine ohustab eakaid varem ja rängemalt kui seni arvatud

Värske uuringu kohaselt on eakad inimesed äärmusliku kuumuse suhtes oluliselt haavatavamad, kui varasemad kliimamudelid on eeldanud. Juba 1,5-kraadine temperatuuritõus võib eakate organismi jaoks osutuda kriitiliseks, ohustades miljardeid inimesi.

Ajakirjas Lancet Planetary Health avaldatud uuring paljastab, et globaalne soojenemine kujutab endast eakatele inimestele märksa tõsisemat ohtu, kui varasemad prognoosid on näidanud. Teadlased selgitasid välja, et eakate organismi võime kuumusega toime tulla on bioloogilistel põhjustel oluliselt nõrgem, mistõttu tekib neil ohtlik kuumastress juba 1,5-kraadise temperatuuritõusu juures, samas kui nooremate puhul on see piir umbes neli kraadi.

Bioloogiline piirang

Inimkeha reguleerib temperatuuri higistamise ja vereringe kaudu. Vananedes higinäärmete talitlus aga nõrgeneb ning süda ei suuda enam efektiivselt verd nahapinnale pumbata. See muudab ka mõõduka kuumuse ja niiskuse eakate jaoks kriitiliseks. Laboratoorsed katsed näitasid, et varasemad kliimamudelid on alahinnanud nende riskigruppide suurust: uute andmete kohaselt on inimeste hulk, keda ähvardab talumatu kuumastress, kaheksa korda suurem, kui varem eeldati.

2050. aastaks prognoositakse maailmas üle kahe miljardi 60-aastase ja vanema inimese, mis moodustab ligi viiendiku Maa elanikkonnast. Suur osa neist elab madala ja keskmise sissetulekuga riikides, nagu India, Pakistan, Bangladesh ja Niger, kus kliimamuutuste mõju on kõige vahetum. Paljudes nendes piirkondades puuduvad peredel vahendid jahutusseadmete soetamiseks, samuti pole riikide taristu valmis nii suurele hulgale abivajajatele tuge pakkuma.

Globaalsed tagajärjed

Prognooside kohaselt tähendab iga täiendav kraad soojenemist seda, et umbes miljard inimest kogeb vähemalt 180 tundi äärmuslikku kuumastressi aastas. Eriti kriitilises seisus on tihedalt asustatud alad, näiteks Indo-Gangese tasandik ja Pärsia lahe rannik. Kolmekraadise soojenemise korral muutuks suvine elu Lõuna-Aasias kohati väljakannatamatuks, kus kuumalained kestaksid vaheaegadeta kuid, ilma et öine jahedus tooks leevendust.

See kujutab otsest ohtu toidujulgeolekule, kuna äärmuslikus kuumuses pole võimalik põllumajandustöid teha. See võib sundida inimesi elukohti vahetama ja tekitada ulatuslikke humanitaarkriise. Kuigi uuring arvestas ka troopiliste alade elanike kohanemisvõimega, selgus, et bioloogilist vananemisest tingitud tingitud langust ei suuda täielikult kompenseerida ükski aklimatiseerumine. Uuringu autorid soovitavad linnadel ja kohalikel omavalitsustel hakata kiiremas korras planeerima rohelise infrastruktuuri laiendamist ja rajama spetsiaalseid jahutuskeskusi.