Uuring: ESG muutub hankevõitmise eelduseks ja mahajääjad riskivad turult välistamisega

Taltechi magistritöö järgi käsitlevad Eesti eksportivad ettevõtted ESGd sageli pelga aruandluskohustusena, mitte strateegilise konkurentsieelisena. Uuringus osalenud ettevõtted kinnitasid, et 77% juhtudest on ESG hangetel juba hügieenifaktor või otsustuskriteerium. Kestliku innovatsiooni strateeg hoiatab: kes hakkab tegutsema alles siis, kui kohustus tekib, on tõenäoliselt hiljaks jäänud.

Eesti eksportivad tööstusettevõtted jätavad ESG-nõudeid strateegiliselt kasutamata ja see hakkab neile kätte maksma rahvusvahelistel hangetel, nii näitab äsja Taltechi jätkusuutliku tootmise erialal kaitstud magistritöö.

Hanked nõuavad ESGd juba praegu

Magistritöö autor Marcus Kukkonen uuris 13 eksportivat tööstusettevõtet eri sektoritest ning leidis, et ettevõtted tunnetavad ESG survet selgelt, ent ei suuda sellest veel konkurentsieelist võtta. 77% vastanutest nõustus, et ESG on hangetel kas hügieenifaktor või otsene otsustuskriteerium. 85% tõdes, et surve tuleb eelkõige arenenud riikidest ja Põhjala turgudelt.

Kukkonen tõi kaks konkreetset näidet. Üks ettevõte kaotas hanke, sest neil puudusid kestlikkuse andmed esitamiseks. Teine kaotas, sest toote ökoloogiline jalajälg oli konkurendi omaga võrreldes liiga suur.

«Kaks ettevõtet märkisid, et need, kes sellega täna ei tegele, ei pruugi 2-3 aasta pärast enam jalga ukse vahele saada,» ütles Kukkonen.

Strateegiasse pole ESG veel jõudnud

Magistritööd juhendanud kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul rõhutas, et kestlikkuse õpikõver on pikk. «Kui ettevõte otsustab tegeleda asjaga alles siis, kui on tekkinud kohustus, on tõenäoliselt hilja,» hoiatas ta.

Ruul selgitas, kuidas uurimisküsimus sündis: mõlemad eeldasid, et kestlikkus peab olema strateegia osa, kui ettevõtted soovivad Põhjala turul tegutseda. Sealt tuli soov kontrollida, kas ettevõtted lähenevad ESG-le strateegiliselt või on see eraldi dokument, millega tegeleb üks inimene kõrvalt.

Kukkonen tõi välja kaks peamist takistust: andmete kättesaadavus, ettevõtetel puudub piisav ja süsteemne info oma tegevuse keskkonnamõjude kohta, ning teadlikkuse ja võimekuse puudus. «Sisuliselt tänane seis Eestis võib-olla ongi selline, et meil ei ole ESG-teadlikke inimesi,» märkis ta.

Positsioon nõrgeneb vaikselt

Magistritöö täispealkiri on «ESG põhimõtete integreerimise võimekus äristrateegiasse kui konkurentsis püsimise eeldus Eesti eksportivate ettevõtete näitel». Kukkonen hindas nii takistavaid kui ka soodustavaid tegureid ning jõudis järeldusele, et praegune lähenemine asetab Eesti ettevõtted rahvusvahelisel turul nõrgemasse positsiooni.

«Kui sa kestlikkusega täna ei tegele, võib see ühel hetkel sind turul välistama hakata,» ütles Kukkonen.