Uuring: Eestis põeb üle 60 protsendi täiskasvanutest kroonilisi haigusi

Tartu Ülikooli teadlaste analüüs näitab, et 60 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast kannatab vähemalt ühe kroonilise tervisehäda all. Uuring tõi esile, et märkimisväärne osa mitme kroonilise haigusega inimestest on tööealised.

Tartu Ülikooli teadlased avaldasid uue terviseandmestiku analüüsi, mille kohaselt on Eestis enam kui 60 protsendil täiskasvanud elanikest vähemalt üks krooniline haigus. Uurimistöö, mis koondab ligi kolmandiku riigi rahvastiku andmed, pakub senisest detailsemat ülevaadet haiguste levikust ja nende mõjust tervishoiusüsteemile.

Andmed näitavad, et 42 protsenti elanikest elab vähemalt kahe kroonilise diagnoosiga. Kuigi kroonilisi haigusi seostatakse sageli vanadusega, selgus uuringust, et pea pooled nendest, kellel esineb korraga kaks või enam haigust ehk multimorbiidsus, on alla 65-aastased.

«Sageli seostatakse mitut kroonilist haigust väga kõrge eaga, kuid meie tulemused näitavad, et peaaegu pooled multimorbiidsed patsiendid on alla 65 aasta vanused,» selgitas Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Angela Kannukene. Ta lisas, et krooniliste haiguste varajane käsitlemine on vajalik nii patsientide elukvaliteedi tagamiseks kui ka tervishoiusüsteemi koormuse leevendamiseks.

Teadlaste sõnul on seos haiguste arvu ja tervishoiuteenuste tarbimise vahel märgatav: iga lisanduv krooniline haigus toob kaasa rohkem erakorralisi visiite, ambulatoorseid vastuvõtte ja retseptiravimite vajadust. Võrreldes tervete inimestega on vähemalt kümne kroonilise haigusega patsientide suremuse risk järgmise viie aasta jooksul kolm korda kõrgem.

Analüüs põhineb uuel EST-Health-30 andmestikul, mis hõlmab juhuslikult valitud 510 000 inimese terviselugusid, ravimiretsepte ning tervisekassa raviarveid. Andmestik on viidud rahvusvahelisele OMOP-standardile, mis võimaldab võrreldavust maailma juhtivate teaduskeskustega.

«EST-Health-30 lubab meil esimest korda jälgida krooniliste haiguste levikut kogu rahvastiku ulatuses nii põhjalikult ning uurida, kuidas haigused aja jooksul kujunevad,» märkis Tartu Ülikooli terviseinformaatika teadur Sulev Reisberg. Andmestikku uuendatakse kord aastas, võimaldades jälgida muutusi pikemas ajaskaalas.