Uuring: eestimaalaste valmisolek riiki kaitsta on kõrge, peamised ohud on küberrünnakud

Eesti elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses on endiselt kõrgel tasemel. Samas kasvab nende inimeste osakaal, kes usuvad, et 10 aasta pärast on elutingimused Eestis praegusest vähem turvalised. Peamiste ohtudena nimetatakse küberrünnakuid ja desinformatsiooni levikut.

Eesti elanike seas läbi viidud uuring näitab, et valmisolek riigi kaitsetegevuses osaleda püsib üldiselt kõrgel tasemel. Samas on märgata murettekitavat trendi: järjest suurem osa elanikest leiab, et kümne aasta pärast on Eestis elamine täna olevast vähem turvaline.

Ohud ja hirmud

Kõige suuremateks ohtudeks peetakse desinformatsiooni levikut ja küberrünnakuid. Need kaks valdkonda on tõusnud elanike teadvuses esikohale, jättes füüsilised ja sõjalised ohud mõneti tahaplaanile. See peegeldab kasvavat arusaama, et tänapäevased julgeolekuohud ei ole enam pelgalt sõjalise iseloomuga.

Kaitsevalmidus püsib

Hoolimata kasvavast murest tuleviku turvalisuse pärast on eestimaalaste üldisel kaitsetahtel tugev alus. Küsitlustulemused viitavad, et inimesed on valmis panustama nii vabatahtlikku tegevusse kui ka muudesse kaitsevaldkondadesse, mis on positiivne signaal riigi julgeoleku seisukohalt.

Olukorras, kus Ukraina sõda jätkub ja regionaalsed pinged on kõrged, annab selline valmisolek alust ettevaatlikuks optimismiks. Samas nõuab kasvav hirm tuleviku ees tähelepanu nii poliitikutelt kui ka ühiskonnalt laiemalt.