Uuring: Eesti sünnitusjärgne tugi on killustunud ja vajab muutust

Mõttekoja Praxis uuring tõi välja, et Eesti sünnitusjärgne tugisüsteem on küll mitmekesine, kuid perede jaoks raskesti hoomatav ja killustunud. Abi on liialt lapsekeskne ning perekonnad tervikuna jäävad tahaplaanile. Uurijad soovitavad liikuda perekesksema lähenemise suunas.

Eestis on sünnitusjärgse toe võimalused küll arvukad, kuid perede jaoks jääb abi sageli segaseks ja raskesti kättesaadavaks, näitab mõttekoja Praxis värske uuring. Tugisüsteem on killustunud ega võimalda peredel hõlpsalt aru saada, millist abi nad vajaksid ja kust seda leida.

Laps esikohal, pere taustal

Uurimuse kohaselt on olemasolev süsteem tugevalt suunatud lapse heaolule, kuid pere kui terviku vajadused jäävad sageli tähelepanuta. See tähendab, et sünnitusjärgsel perioodil rasked kogemused läbi elavad vanemad — eriti emad — ei saa alati vajalikku emotsionaalset või praktilist tuge.

Praxise analüüs rõhutab, et perekeskne lähenemine eeldaks senisest suuremat tähelepanu ka isade, partnerite ning laiema perekonna rollile lapse sünni järgsel perioodil. Praegu on teenused ja tugivõrgustikud aga üles ehitatud peamiselt lapse arengu jälgimise ümber.

Mida soovitavad eksperdid

Uuring soovitab sünnitusjärgset tugisüsteemi reformida nii, et see oleks peredele selgem, paremini koordineeritud ja ühtsem. Oluline on tagada, et vanemad teaksid täpselt, milliseid teenuseid neile pakutakse ja kuidas nendeni jõuda. Killustatus tekitab olukorra, kus abivajajad ei pruugi vajalikke ressursse üldse leida.

Praxise soovitus on liikuda süsteemsema ja perekesksema mudeli suunas, kus eri asutused ja spetsialistid teeksid tihedamat koostööd ning perel oleks üks selge kontaktpunkt.