Uuring: Eesti noorte seas on üksildustunne kõige teravam

Värske uuringu kohaselt on 60 protsenti Eesti elanikest viimase kuu jooksul üksindust kogenud, kusjuures kõige sagedamini puudutab see 16-24-aastaseid. Ekspertide sõnul on pikaajaline üksildus tõsine vaimse tervise riskifaktor.

Viimase aasta lõpus läbi viidud mahukas uuring näitas, et 60 protsenti Eesti elanikest on viimase nelja nädala jooksul tundnud üksindust. Kõige teravamalt väljendub probleem nooremates vanusegruppides, kus sotsiaalne eraldatus ja vaimse tervise mured põimuvad.

16-24-aastaste seas tunnistas üksildustunnet 83 protsenti vastanutest, kellest iga neljas kirjeldas seda kui sagedast või pidevat seisundit. Pisut vanemate, 25-34-aastaste seas oli vastav näitaja 75 protsenti, kusjuures 22 protsenti neist kogevad sarnaseid tundeid pidevalt või sageli.

Apotheka juht Marika Pensa rõhutab, et pikaajaline isoleeritus ei ole vaid individuaalne mure, vaid ühiskondlik tegur, mis suurendab vaimse tervise probleemide riski. «Uuringu tulemused kinnitavad, et üksildustunne puudutab paljusid ja on murettekitav, et just Eesti noored on selles vallas nii haavatavas seisus,» sõnas Pensa.

Olukorra leevendamiseks on koostöös vaimse tervise spetsialistidega loodud üksildustesti tööriist, mis aitab inimesel oma tundeid sõnastada ja sobivaid lahendusi leida.

Peaasi.ee asutaja ja psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa selgitas, et kuigi üksilduse kogemine on osa inimeseks olemisest, vajab olukord tähelepanu. «Pikaajaline üksildus võib kujutada tõsist ohtu vaimsele tervisele, sest sellel võib olla palju erinevaid põhjuseid, ning üksindustunnet võivad kogeda isegi need, kes on terve päeva inimestega ümbritsetud,» märkis Oidermaa.