Uuring: Eesti kuulub perehoiakute poolest Euroopa konservatiivsemate riikide hulka

Rahvusvaheline teadlaste uurimisrühm leidis, et Eesti elanike hoiakud pereelu valikute suhtes on üllatavalt konservatiivsed, väikelaste vanemate lahutust ja emade varajast tööle naasmist toetatakse rohkem isegi Poolas ja Sloveenias. Uuring põhineb üle 60 000 inimese vastustel 21 Euroopa riigist ning avaldati ajakirjas Population and Development Review. Haridustase mõjutab perehoiakuid vaid mõnes küsimuses, Eestis aga eriti vähe.

Rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulus ka Tallinna Ülikooli külalisteadur Katrin Schwanitz, on jõudnud üllatava järelduseni: Eesti kuulub perehoiakute poolest Euroopa konservatiivsemate riikide hulka, hoolimata sellest, et riigi pere- ja tööelu ühildamist toetavad poliitikad on tugevad ning vabaabielu on igapäevane nähtus.

Mida uuring näitas?

Analüüs põhineb enam kui 60 000 inimese vastustel 21 Euroopa riigist, kogutud aastatel 2006 ja 2018. Soome ja Ühendkuningriigi ülikoolide teadlastest koosnev uurimisrühm leidis, et kuigi vabaabielu peetakse üle Euroopa üldiselt vastuvõetavaks, on suhtumine vabatahtlikku lastetusse ning väikelastega perede lahutustesse oluliselt kriitilisem.

Ida-Euroopas ei kiida alla 12-aastaste laste vanemate lahutust heaks ligi 40 protsenti vastanutest, samas kui Lõuna-Euroopas jääb vastuseis alla veerandi. Eesti paistab aga oma ettevaatlike hoiakutega silma isegi selles kontekstis: koos Bulgaaria, Ungari ja Slovakkiaga kuulub Eesti uuringu järgi konservatiivsemate riikide rühma.

Haridus mängib rolli, kuid mitte alati

Uuringu üks keskseid küsimusi oli, kas haridustase mõjutab inimeste suhtumist pereelu valikutesse. Selgus, et see on nii vaid mõnes valdkonnas. Kõrgemalt haritud inimesed suhtuvad märksa soosivamalt nii väikelaste vanemate lahutusse kui ka noorte emade täiskohaga töötamisse.

Samas peetakse meeste täiskohaga töötamist analoogses olukorras loomulikuks pea kõikides riikides ja haridusrühmades, mis viitab selgele soolisele topeltstandardile. Teadlaste hinnangul võib madalama haridusega naiste seas levinud skeptilisus emade töötamise suhtes olla seotud asjaoluga, et nende potentsiaalne sissetuleku kaotus kodujäämise tõttu on suhteliselt väiksem kui kõrgelt haritud naistel.

Eesti eripära

Eesti puhul on tähelepanuväärne, et kõrgharidus ei muuda siinsete inimeste hoiakuid kuigi märkimisväärselt. Kuigi pere- ja tööelu ühildamise poliitikad on Eestis tugevad ning väljaspool abielu sündinud lapsed on igapäevane nähtus, ei kajastu see elanike üldistes hoiakutes nii selgelt, kui võiks eeldada.

Huvitava tähelepanekuna selgus uuringust ka see, et Lõuna- ja Ida-Euroopas on hariduse mõju suhtumisele vabaabielusse ja abieluvälistele lastele aja jooksul vähenenud: vähem haritud elanikkond on hakanud neid eluviise järjest enam aktsepteerima, samas kui kõrgelt haritute esialgne kõrgem heakskiit on vaadeldud perioodil pisut langenud.

Uuring avaldati rahvusvahelises ajakirjas Population and Development Review.