Uuring: Eesti jäi pärast Teist maailmasõda lääneriikidele omasest beebibuumist ilma

Tallinna ülikooli teadlaste uus analüüs näitab, et Eesti elanikkond ei kogenud pärast Teist maailmasõda lääneriikidele omast beebibuumi. Demograafiliste andmete põhjal olid peamisteks sündimust pärssivateks teguriteks sõjaaegsed inimkaotused, küüditamised ja repressioonid.

Eestis ei toimunud pärast Teist maailmasõda sündimuse plahvatuslikku kasvu, mis oli paljudes läänemaailma riikides tavapärane. Tallinna ülikooli teadlaste hiljutine uuring, mis avaldati ajakirjas Population Studies, selgitab, et nõukogude okupatsiooni algusperioodi repressioonid ja demograafilised nihked olid rahvastiku kujunemisele otsustava tähtsusega.

Aastatel 1939-1945 kahanes Eesti rahvaarv märgatavalt, langedes 1,13 miljonilt inimeselt ligikaudu 886 000-ni. Teadlased Mark Gortfelder ja Lauri Leppik tõid välja, et lisaks sõjategevuses hukkunutele mõjutasid sündimust otseselt küüditamised ja arreteerimised, mis lõhkusid perekondi ja takistasid uute loomist. Mitmetes toonastes vanuserühmades kujunes suhe kolm naist kahe mehe kohta, mis tekitas olulise meeste põua.

Repressioonide pikaajaline mõju

Uuringu autorite sõnul erineb Eesti käekäik suuresti Lääne-Euroopa riikidest, kus sündimus pärast 1945. aastat tõusis ja püsis kõrgena kuni 1970. aastateni. Eestis oli olukord vastupidine: pärast sõda püsis sündimus madalal tasemel aastakümneid. Analüüs kinnitas, et isegi neil, kes suutsid perekonna luua, oli lapsi vähem kui eelnenud põlvkondadel.

Teadlased kasutasid analüüsi alusena muuhulgas andmeid soomepoiste ehk Soome sõjaväes vabatahtlikult teeninud Eesti meeste elukäigu kohta. Võrreldes repressioonide all kannatanuid nendega, keda need sündmused otseselt ei puudutanud, selgus, et vägivaldne riiklik sekkumine lükkas pere loomist edasi ja vähendas sündimust.

Kuigi uuringu tegijad möönavad kasutatud andmestiku piiranguid, on nende järeldus selge: Eesti rahvastikutaastumine sai sõja ja repressioonide tõttu tõsise tagasilöögi. Teadlaste hinnangul oleks Eesti rahvaarv tänapäeval tõenäoliselt üle miljoni, kui ajaloo käik ei oleks olnud nii traagiline.