Uuring: Eesti ja Baltimaade majandust varjutab endiselt suur varimajanduse osakaal

Baltimaades läbi viidud pikaajaline majandusuuring näitab, et varimajanduse osakaal püsib endiselt kõrgel tasemel. Majandusteadlase Raul Eametsa sõnul mõjutab see varjatud majandustegevus oluliselt riikide tegelikku majanduskäekäiku, jäädes sageli ametlikust SKP statistikast välja.

Eesti ja naaberriikide majandusolukorda analüüsides on selgunud, et ametlikud SKP näitajad ei maali täielikku pilti tegelikkusest. Hiljutised andmete korrigeerimised näitasid küll majanduse oodatust paremat seisu, kuid majandusteadlased juhivad tähelepanu tegurile, mis statistikas sageli kajastamata jääb: varimajandusele.

Raul Eamets märgib, et vaatamata korrigeeritud majanduskasvu numbritele on varimajanduse osakaal viimastel aastatel kasvanud. See hõlmab kõiki neid majandustegevusi, mida ettevõtted maksuametile ei raporteeri, peamiselt eesmärgiga kulusid vähendada. Selline tegevus moonutab riiklikku statistikat, jättes tegelikust olukorrast eksliku mulje.

SSE Riga poolt läbi viidud pikaajaline uuring heidab valgust varimajanduse ulatusele Baltimaades. Juba 17 aastat kestnud analüüs põhineb küsitlustel, milles osaleb 500 ettevõtte omanikku või juhti igas Balti riigis. Uuringu fookuses on mittedeklareeritud kasumid, ümbrikupalgad ja varjatud töösuhted.

Analüüs keskendub ka avaliku sektori hangetele, kus osa lepingute väärtusest võidakse suunata ametnikele altkäemaksuna. Need nähtused koos moodustavad märkimisväärse osa majandusest, mis ei jõua eelarvetuludeni ja pärsib seeläbi riigi võimekust avalikke teenuseid rahastada.