Uuring: Eesti isad võtavad vanemahüvitist, aga töötavad edasi

Tallinna Ülikooli rahvastikuteadlaste uuring näitab, et 70 protsenti isadest jätkas vanemapuhkuse ajal töötamist. Hüvitist kasutasid sagedamini kõrgema palgaga isad: ema jäi lapsega koju, isa töötas edasi ja sai samal ajal hüvitist, mis tõstis pere kogusissetulekut. Tulemused seavad küsimärgi alla, kas süsteem täidab oma algset eesmärki.

Eesti vanemahüvitise süsteem, mida peetakse üheks parimaks Euroopas, töötab osaliselt omaenda eesmärgi vastu: isad võtavad hüvitist, aga ei jää lapsega koju. Selle järelduseni jõudsid Tallinna Ülikooli professor Allan Puur ja nooremteadur Sanan Abdullayev, kes analüüsisid rahvastikuregistri ja meditsiinilise sünniregistri andmeid aastatest 2004-2018. Tulemused avaldati ajakirjas Social Policy & Administration.

Isa teenib hüvitist, ema jääb koju

Uuringu põhileid on selge: isa kasutas vanemahüvitist tõenäolisemalt siis, kui tema sissetulek oli ema omast märksa suurem. Isa sai hüvitist, töötas samal ajal edasi ja pere kogusissetulek kasvas ajutiselt. «Kui madala sissetulekuga ema oleks hüvitise enda nimele võtnud, oleks pere kogusissetulek olnud väiksem. See ongi siinse olukorra peamine eripära ja seletus, miks just suure sissetulekuga isad on olnud Eestis vanemahüvitise keskmisest innukamad kasutajad,» selgitab professor Puur.

Üks varasem uuring oli juba näidanud, et üle poole hüvitist saanud isadest jätkas töötamist. Abdullayevi doktoritöö kinnitas numbri veelgi: koguni 70 protsenti ühe või kahe lapsega isadest sai vanemapuhkuse perioodil jätkuvalt töötasu.

Süsteem muutus 2018. aastal leebemaks

Kuni 2018. aastani vähendati hüvitist, kui vanem hüvitise saamise ajal töötas. Siis lubati samaaegselt teenida kuni pool hüvitise ülempiirist, kolmekordse keskmise palga poolest. Keskmist palka teeniv vanem ei kaotanud sellest muudatusest enam midagi.

Tulemus oli ootamatu. Töötukassa analüüs näitas, et pärast 2018. aasta reformi lahkusid paljud varem töötanud emad pärast lapse sündi vabatahtlikult töölt ja registreerisid end töötuks, samal ajal kui isad võtsid hüvitise välja. «See annab materjali järelemõtlemiseks, kas me tõesti tahame soodustada olukordi, kus enne lapse sündi tööl käinud ema on sunnitud end ravikindlustuse saamiseks pärast lapse sündi töötuna arvele võtma, samal ajal kui isa töötab ning saab vanemahüvitist,» ütleb Puur.

Isade osakaal kasvas aeglaselt

2004. aastal käivitunud sissetulekupõhine süsteem ei äratanud isades algul erilist huvi, esimestel aastatel kasutas hüvitist vaid kaks protsenti isadest. Tõus algas 2007. aastal, mil isad said võimaluse hüvitist kasutada alates lapse 70-päevaseks saamisest, mitte enam kuue kuu vanusest. 2008.-2009. aasta majanduskriis tõmbas kasutamise tagasi, kuid majanduse kosudes hakkas see taas kasvama. 2017. aastaks jõudis isade osakaal 12 protsendini; 2024. aasta andmetel on see veidi alla 20 protsendi.

«Selle pika perioodi kohta on see suhteliselt väike tõus,» tõdeb Abdullayev.

Põhjamaades on isadele eraldi kiil

Eestis puudus uuritud perioodil ainult isale mõeldud puhkuseosa, mida ema kasutada ei saa. Põhjamaades on see olemas alates 1990. aastatest ja uuringud näitavad, et just selline «isade kiil» suunab mehi tegelikult puhkust välja võtma.

Hariduse seos vanemapuhkuse kasutamisega oli Põhjamaade uuringutes selge: kõrgema haridusega isad võtavad sagedamini puhkust. Eestis kadus see seos aga kohe, kui analüüsis arvestati sissetulekuga. «Sissetuleku arvestamise järel me oma aineses haridustaseme ja isade puhkusevõtmise vahel enam seost ei leidnud,» ütleb Abdullayev.

Alates 1. jaanuarist 2026 on hüvitise ülempiir langetatud kolmekordselt kahekordse üle-eelmise aasta keskmise palgani. Muudatus puudutas umbes 3500 inimest aastas ehk 12 protsenti toetusesaajatest. Samas kaotati lisatulu teenimise piirangud täielikult: kui teenitav tulu ületab lubatud piirmäära, vähendatakse hüvitist üks-ühele, iga kahe teenitud euro kohta üks euro vähem hüvitist.

Puur peab edaspidiseks uurimiseks oluliseks 2020. aastal kehtestatud 30-päevase isapuhkuse mõju, mis on tema sõnul üsna populaarseks saanud. Samuti soovib ta teada, millised takistused isasid vanemapuhkuse kasutamisest hoiavad ja kuidas puhkuse võtmine mõjutab järgmiste laste sündimist.