Uuring: Eesti elanikud eelistavad USA ja EL-i vastuolude korral kompromissi

Välisministeeriumi tellitud värske avaliku arvamuse uuring näitab, et enamik Eesti elanikke eelistab USA ja Euroopa Liidu suhetes kompromisside otsimist. Samas püsib ühiskonnas märgatav lõhe rahvuspõhistes seisukohtades seoses Ukraina toetamise ja Venemaa-vastaste sanktsioonidega.

Välisministeeriumi tellimusel läbi viidud värskeim avaliku arvamuse uuring näitab, et Eesti elanikud pooldavad USA ja Euroopa Liidu suhetes tasakaalukust. Kui kahe suurjõu vahel tekivad vastuolud, soovib 53 protsenti küsitletutest, et Eesti püüaks leida kompromissi, mitte ei asuks automaatselt ühe poole selja taha.

Välispoliitilised prioriteedid

Eesti välispoliitika suunad on vastanute seas üsna ühtlaselt jaotunud. Regionaalset koostööd Põhjamaade ja Balti riikidega peab tähtsaks 37 protsenti, NATO kollektiivkaitse tugevdamist 36 protsenti ning Eesti ettevõtetele välisturgude avamist samuti 36 protsenti vastanutest. Järgmiste prioriteetidena toodi esile Ukraina toetamine ja Eesti väärtuste nagu demokraatia ning inimõiguste edendamine maailmas.

Rahvuspõhised erinevused

Arvamused lahknevad teravalt rahvuspõhiselt. Eestlaste jaoks on esikohal NATO ja regionaalne koostöö, samas kui vene rahvusest elanike jaoks on olulisem ettevõtete toetamine välisturgudel ning suhete parandamine Venemaaga. Ukraina ja Venemaa vahelise võimaliku rahuleppe tingimustes on vaade vastandlik. Kui eestlastest 74 protsenti leiab, et Ukraina ei peaks Venemaale järeleandmisi tegema, siis vene rahvusest vastajate seas arvab 61 protsenti, et järeleandmised on vajalikud.

Venemaa-vastaseid sanktsioone toetab üldiselt 71 protsenti elanikest, kuid see näitaja koosneb 83-protsendilisest toetusest eestlaste ja 40-protsendilisest toetusest vene emakeelega elanike seas. Teadlikkus välispoliitikast on püsinud stabiilne, kusjuures informeeritumaks peavad end mehed, kõrgema haridusega inimesed ning Kirde-Eesti elanikud.