Uuring: Eesti elanike vaimse tervise hoidmisel on puudujääke

Värske uuringute ülevaade näitab, et Eestis keskendutakse vaimse tervise teemadel liialt häirete ravimisele, unustades oskused, mis aitaksid vaimset heaolu igapäevaselt hoida. Statistika kinnitab vajadust ennetusmeetmete järele, eriti noorte seas, kelle heaolu on tihedalt seotud digimeedia tarbimisega.

Eesti elanike vaimse tervise kirjaoskus on hetkel liialt ühekülgne, keskendudes peamiselt psüühikahäirete tundmisele ja abi otsimisele. Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja rahvusvaheliste teadlaste koostöös valminud ülevaade, mis avaldati ajakirjas Scandinavian Journal of Public Health, tõdeb, et vaimse tervise hoidmine ja ennetavad oskused on jäänud varju.

Teadlaste hinnangul on probleem selles, et avalik diskursus ja teadlikkus rõhutavad haigusi, mitte heaolu toetavaid tegureid. 2024. aastal läbi viidud tervisekäitumise uuring näitas, et märkimisväärne osa elanikkonnast koges tavapärasest suuremat stressi: seda tundis 27 protsenti täiskasvanud naistest ja 23 protsenti meestest.

Fookus vajab muutmist

TAI teadur Hedvig Sultson rõhutab, et vaimse tervise kirjaoskus peaks sisaldama ka oskusi heaolu säilitamiseks. "Oluline on, et inimesed teaksid, kuidas vaimset tervist aitavad kujundada näiteks turvalised suhted, kuuluvustunne, uni, liikumine, tähenduslik tegevus ja oskus vajadusel tuge küsida," sõnas Sultson. Ta lisab, et kui fookus on vaid häiretel, jääb vaimse tervise edendamine puudulikuks, mistõttu vajavad heaolu toetavad keskkonnad sama selget tähelepanu.

Lisaks stressinäitajatele ilmnes uuringust, et 19 protsenti meestest ja 24 protsenti naistest koges depressiivsust. Kuigi need näitajad on võrreldes 2022. aastaga kahanenud, on stressitase endiselt kõrgem kui kümnendi alguses.

Digikeskkond mõjutab noori

Erilist tähelepanu vajab noorte vaimne tervis, mida mõjutab tugevalt digikeskkond. TAI juhtivteaduri Toomas Veidebaumi osalusel avaldatud uuring ajakirjas BMC Pediatrics, mis vaatles 3608 Euroopa 13-aastast noort, kinnitas otsest seost nutitelefoni ja interneti kasutamise ning kehaga rahulolematuse vahel. Samas leidsid teadlased, et toetav perekeskkond aitab seda negatiivset mõju leevendada.

"Noored võrdlevad end palju sellega, mida nad enda ümber näevad. Suur osa sellest võrdlusruumist on praegu digikeskkonnas," selgitas Veidebaum. Tema sõnul on ülioluline võimaldada kodus vaba vestlust välimuse ja enesetunde teemadel, et aidata noortel digiruumis nähtut mõtestada.

Statistilised andmed 2024. aasta rahvastiku tervise aastaraamatus kinnitavad olukorra tõsidust: mullu koges stressiga toimetuleku raskusi 22 protsenti 11-17-aastastest lastest. Vanuse kasvades probleemid sagenevad, ulatudes 17-aastaste tüdrukute seas 44 protsendini. Murettekitavalt oli 15-aastaste ja vanemate noorte seas vähemalt korra ennast vigastanud 32 protsenti vastanutest, tüdrukute puhul oli see näitaja 41 protsenti.