Uuring: 43% eestlastest leiab, et luureteenistused on jälitustegevuses piiri ületanud

Instituudi Ühiskonnauuringud ja Norstat läbiviidud küsitluse kohaselt arvab 43 protsenti Eesti elanikest, et luureteenistused on oma jälitustegevuses mõistliku piiri ületanud. Uuring tõstatab küsimuse riikliku järelevalve ulatuse ja kodanike privaatsuse vahelist tasakaalust.

Eestis läbi viidud uuring paljastab, et elanike usaldus riiklike luureteenistuste suhtes on küsimärgi all. Instituudi Ühiskonnauuringud ja uuringufirma Norstat ühisküsitluse tulemuste kohaselt leiab 43 protsenti Eesti elanikest, et luureteenistused on oma jälitustegevuses ületanud mõistliku piiri.

Küsitluse tulemused viitavad, et märkimisväärne osa Eesti ühiskonnast tajub riikliku järelevalve ulatust liiga laiaulatuslikuna. See annab tunnistust kasvavast murest kodanike privaatsuse ja julgeolekuteenistuste tegevuse läbipaistvuse osas.

Eesti luureteenistused – sealhulgas Kaitsepolitseiamet (KAPO) – tegutsevad seaduse alusel, mis reguleerib jälitustegevust ja tagab järelevalve parlamendi ning kohtu kaudu. Ometi näitab uuring, et avaliku usalduse hoidmiseks on vaja suuremat avatust ja selgitustööd.

Tulemused on märkimisväärsed ka laiemas Euroopa kontekstis, kus paljudes riikides on pärast mitmeid luureskandaale arutatud järelevalveasutuste volituste piiramise ja kodanikuvabaduste kaitsmise üle. Eesti puhul muudab teema delikaatseks riigi geopoliitiline asend ja sellest tulenev julgeolekuvajadus.