Uuring: 42 protsenti Eesti elanikest otsib tervisehädas abi tehisintellektilt

Turu-uuringute firma Emor värske küsitlus näitab, et ligi pooled Eesti elanikud kasutavad terviseprobleemide korral tehisintellekti abi, ent vaid veerand usaldab saadud infot. Ekspertide hinnangul säilitavad patsiendid tehnoloogia suhtes tervisliku kriitilisuse.

Turu-uuringute ettevõtte Emor läbiviidud uuringust selgub, et 42 protsenti Eesti elanikest pöördub oma tervisemuredega tehisintellekti (TI) poole. Samas on inimeste usaldus algoritmidelt saadud nõuannete vastu oluliselt madalam: vaid 23 protsenti vastanutest kinnitas, et peab tehisintellekti pakutud terviseinfot usaldusväärseks.

Emori uuringuekspert Kaisa Esko selgitas, et ehkki tehnoloogia kasutus tervisevaldkonnas on tõusuteel, ei tähenda see pimedat usaldust. „Me kogume infot igalt poolt, kuid see ei tähenda, et me alati kõike usume. Inimestel on säilinud kriitiline hoiak tehisintellekti suhtes: ei saa pimesi usaldada kõike, mida TI vastab,“ märkis Esko.

Tehnoloogia piirangud ja kasutajate ootused

Küsitluse kohaselt on inimeste skepsis põhjendatud, kuna tehisintellekti vastused võivad olla ebaühtlased. Esko tõi välja, et kui kasutaja muudab küsimuse sõnastust või lisab detaile, võib tehisintellekt pakkuda täiesti teistsuguse vastuse, mis tekitab usaldamatust. Lisaks praktilistele vajadustele mängivad rolli ka majanduslikud tegurid, kuna tasulised meditsiiniteenused ei ole kõigile võrdselt kättesaadavad, mis suunab inimesi otsima kiiremaid ja tasuta lahendusi tehnoloogia vahendusel.

Uuringus osales 1051 Eesti elanikku vanuses 16-74 eluaastat. Ekspertide hinnangul võiks tehisintellekti potentsiaal tulevikus avalduda eelkõige arstide töö lihtsustamises, näiteks info haldamisel või visiitideks ettevalmistamisel. Patsiendid hindavad seejuures kõrgelt läbipaistvust ning soovivad selget eristust selle vahel, millal nad suhtlevad automatiseeritud süsteemiga ja millal päris arstiga.