Uurimus: Eesti külade abielumustrid jäid Lääne-Euroopast traditsioonilisemaks

Uus uurimus näitab, et 19. sajandil jäid Eesti maaühiskonna abielumustrid oluliselt konservatiivsemaks võrreldes Lääne-Euroopaga. Samas kui Lääneriikides hakkasid armastus ja isiklik valik abiellumisprotsessi juhtima, jäi Eestis domineerima sotsiaalne päritolu ja majanduslikud kaalutlused.

Eesti maaühiskonna abiellumismustrid näitavad 19. sajandil teistsugust arengut kui Lääne-Euroopa piirkonnad, selgub viimase uurimuse tulemustest. Kuigi Lääne-Europas vähenesid sotsiaalse päritolu ja varanduse mõju paaride valikul, tugevnesid Eestis hoopis traditsioonilised abiellumistavad.

Uurimusest nähtub, et eestlased abiellusid märkimisväärselt hiljem võrreldes lääne-eurooplastega ja abikaasa valiku juures mängisid põhilist rolli praktilised ning majanduslikud tegurid. Inimesed otsinguid potentsiaalse partneriga peamiselt oma ühiskondliku seisuse sees, mis peegeldas põllumajandusliku ühiskonna tugevalt korrastatud struktuuri.

Armastus ja isiklikud tunded jäid sageli tagaplaanile võrreldes pere majandusliku turvalisuse ja sotsiaalse vastuvõetavusega. See näitab, kuivõrd erinevalt arenes Eesti maalaul abiellu seotud hoiakud ja väärtushinnangud Lääne-Euroopaga võrreldes industrialiseerumise ajal.

Teaduslased märkivad, et need erinevused peegeldavad laiemaid ühiskondlikke ja majanduslikke erinevusi Eesti ja Lääne-Euroopa vahel. Kui läänelarud muutusid kiiresti industrialiseeruvaks, jäi Eesti põllumajandusega seotud traditsioonilisemaks, millel oli otsene mõju perede ja abiellumiste struktuuri jäämisele konservatiivnemate joonte juurde.