Uurijad: muistset ookeani valitsesid tohutud kaheksajalad

Jaapanist ja Kanadast leitud kivistised näitavad, et kriidiajastul elasid ookeanides 19 meetri pikkused hiidkaheksajalad, kes konkureerisid toidu pärast hiiglaslike meriroojate ja haidega. Paleontoloogid peavad leidudele tuginedes ümber hindama dinosauruste aja ookeani ökoloogiat.

Paleontoloogid on aastakümned eeldanud, et hiliskriidiaegsete ookeanide toiduahelas valitsesid esmakohalt suured mereroomajad ja haid. Nüüdseid uuringuid toetavad Jaapanist ja Kanadast leitud haruldased fossiilid selles kognitsioonist aga teisiti: antud ajastul konkureerisid toiduahelate tipus ka tohutud kaheksajalad.

Kivististe analüüs näitab, et nimetatud kaheksajalgadel oli võimalik saavutada 19 meetri pikkus, mis teeb neist ookeani valitsevad kiskjad. Sel ajal ei olnud eelkäijaid neile sarnase suurusega ja jõuga ookeanis, mistõttu olid hiidkaheksajalad omaette ökosüsteemis tippikarivoorid, kes saaksid jahti pidada nii suurtele kalaleile kui ka väiksematele mereroomajatele.

Leiu tähtsus seisneb selles, et see muudab teadmusi dinosauruste ajastul elanud loomade ja nende käitumise kohta. Kuigi kaheksajalad elasid samuti sel perioodil, peiti nende roll ookeani ökoloogias siiani enamjaolt varjus. Fossiilide leiud Jaapanist ja Kanadast annavad nüüd konkreetseid tõendeid nende hiiglasliku suuruse ja jõuliste võimete kohta.

Paleontoloogide sõnul näitab see leid, kuidas erinevad liigid jagasid ressursse ja elukohti samast ookeanist. Hiidkaheksajalad olid ilmselt vajalik osa toiduahela tasakaalust, kontrollides kalaliste populatsioone ja muutes ookeanide ökoloogia tasakaaluks. Edasise uurimisega võivad teadlased saada paremaid teadmisi selle kohta, kuidas arenes elu merepõhjal miljoneid aastaid tagasi.